Loomuse vastuväide mingifarmide lubamiseks; Keskkonnaameti vastus Loomusele

25. juulil edastasime koos Eesti Loomakaitse Seltsiga Keskkonnaametile vastuväite mingifarmide lubade väljastamise kohta. Sama tegid ka EKO ehk Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Terioloogia Selts. EKO alla kuuluvad mh Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing jt.

Paraku ei olnud meil võimalik peatada lubade andmise protsessi, kuna Keskkonnaametil puudub alus keelduda tegevuslubade andmisest mingi tehistingimustes pidamiseks, ja seda sõltumata mitme loomakaitse- ja keskkonnakaitseorganisatsiooni vastuväidetest.

Jätkub igapäevane töö karusloomafarmide keelustamise suunal.

Loe Loomuse täispikka vastuväidet:

VASTUVÄIDE

MTÜ Loomus
Tallinn
25.07.2019


Käesolevaga esitame loomakaitsjate seisukoha AS Balti Karusnaha Karjaküla farmi, Rooküla I Neitla farmi jt farmide minkide tehistingimustes pidamise lubade väljaandmise ehk pikendamise kohta.

Juhime muuhulgas tähelepanu, et vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 12.1 kehtisid kõik enne 2014. aasta 1. juulit välja antud minkide tehistingimustes pidamise load kuni 2019. aasta 30. juunini, aga kirja kirjutamise hetkel (24. juulil) on uued load eelnõu staatuses, mis vormiliselt tähendab, et praegu tegutsevad nimetatud farmid ilma loata. Mõistame, et tegemist on formaalse protsessiga, kuna loomade olukord ei mängi tegevusloa väljastamisel rolli ja seetõttu on Keskkonnaametil keeruline seda olulist asjaolu lubade pikendamisel arvestada. Loa saamiseks Keskkonnaametilt peavad olema täidetud tingmused, mis välistavad mingi kui võõrliigi loodusesse pääsemise. Samas teatas Karjaküla farm avalikkusele 2015. aastal, et 400 minki on vabadusse pääsenud ja ehhki nad olid teatajate väitel hommikuks kinni püütud ja puuridesse tagasi toimetatud, näitab mainitud juhtum, et võõrliigi loodusesse sattumine on siiski võimalik. Ka KKA kontrollreidi ajal oli farmi sisemise tara ülemise plekiserva kinnitused katki.

Loomakaitsjate arvates on erinevate ametkondade koostöö tegevuslubade väljastamiseks ebapiisav. Hiljuti käisid Karjaküla farmis kontrollreidil ka Veterinaar- ja Toiduameti Inspektorid. Nende kirjeldatud puudustest selgus, et puurides puudusid loomadele ettenähtud närimisesemed. Karusloomafarmides on loomadele liigiomase keskkonna loomine niikuinii võimatu, sestap teeb eriti murelikuks see, et isegi seadustes kirjapandut ei ole tagatud ehkki sellele on ka loomakaitsjate poolt aastaid tähelepanu juhitud.

Avaliku arvamuse küsitluste tulemused Eestis näitavad, et 69% kodanikest ei poolda loomade pidamist karusnaha tootmise eesmärgil. Farmide üleminekuajaga keelustamist on EV Riigikogu arutanud kahel korral. Kõik Eesti loomakaitse- ja looduskaitseorganisatsioonid on farmide keelustamise koha pealt pooldaval seisukohal. Suures osas Euroopa riikides on karusloomafarmide tegevus keelustatud või toimuvad keelustamise teemalised arutelud.

Kuna karusloomade kasvatamine ei ole ei eetiline ega ka keskkonnasõbralik ja viimastel aastatel ka tulutoov majandustegevus, siis tekib küsimus, miks on tegevuslubade taotlemise protsess nii lihtne; miks ei lähe riik turusignaalidega ja ühiskondlike arvamusega kaasa ja annab majanduslikult mittetoimivale tegevusele hoogu? Karusloomakasvanduste tegevus ei ole kunagi olnud kasulik loomadele ja loodusele; viimastel aastatel ei ole tegemist ka inimesele kasuliku valdkonnaga.


MTÜ Loomus
Eesti Loomakaitse Selts


6. augustil saime vastuse Keskkonnaametilt:

Vastused vastuväitele minkide tehistingimustespidamise lubade väljaandmise kohta

Täname, et esitasite arvamuse ja vastuväited Karjaküla ja Neitla mingifarmide tegevuslubade eelnõude kohta. Vastame Teie seisukohtadele kirjas toodud järjekorras.

Samas teatas Karjaküla farm avalikkusele 2015. aastal, et 400 minki on vabadusse pääsenud ja ehhki nad olid teatajate väitel hommikuks kinni püütud ja puuridesse tagasi toimetatud, näitab mainitud juhtum, et võõrliigi loodusesse sattumine on siiski võimalik. Ka KKAkontrollreidi ajal oli farmi sisemise tara ülemise plekiserva kinnitused katki.

Looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) ja keskkonnaministri 20.11.2014 määruses nr 51 („Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisutäpsustatud nõuded“) (edaspidi määrus) toodud nõuete eesmärk on välistada minkide loodusesse sattumine omal jõul ja kõrvalise abiga. Kehtestatud nõuete väljatöötamisel onosalenud ka eriala spetsialistid ja liigieksperdid. Eriolukordade tarvis peab ettevõttel olema tegevusplaan. Karjaküla ja Neitla mingifarmides on kõik LKS-i ja määruse nõuded täidetud.Kontrollimise käigus katki olnud ülemise plekiserva kinnitus parandati ja selle kohta saadetifoto, millega saab soovi korral tutvuda Keskkonnaametis.

Loomakaitsjate arvates on erinevate ametkondade koostöö tegevuslubade väljastamiseks ebapiisav. Hiljuti käisid Karjaküla farmis kontrollreidil ka Veterinaar– ja Toiduameti Inspektorid. Nende kirjeldatud puudustest selgus, et puurides puudusid loomadele ettenähtud närimisesemed. Karusloomafarmides on loomadele liigiomase keskkonna loomine niikuiniivõimatu, sestap teeb eriti murelikuks see, et isegi seadustes kirjapandut ei ole tagatud ehkkisellele on ka loomakaitsjate poolt aastaid tähelepanu juhitud.

Farmi tegevusloa andmise eelduseks olevad nõuded on kehtestatud LKS-s ja eespool viidatudmääruses. Teie kirjeldatud Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse aluseks on agaloomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomapidamisnõuded (põllumajandusministri 06.09.2010 määrus nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitisekohta”), mis LKS §-st 571 tulenevalt farmi tegevusloa kontrolliesemesse ei kuulu. See eitähenda, et ettevõtja oleks Veterinaar- ja Toiduameti pädevusalasse kuuluvate nõuete täitmisest vabastatud, kuid nende täitmist Keskkonnaamet tegevusloa andmisel ei kontrolli.Loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomapidamisnõuete rikkumisel on Veterinaar- ja Toiduametil muud õiguslikud võimalused farmi tegevusse sekkumiseks. Samuti ei vabasta tegevusloa andmine ettevõtjat LKS-s ja määruses kehtestatud nõuete täitmisest. Nõuete täitmises rikkumise tuvastamisel on Keskkonnaametil ja Keskkonnainspektsioonil näiteks võimalik tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada.

Avaliku arvamuse küsitluste tulemused Eestis näitavad, et 69% kodanikest ei poolda loomade pidamist karusnaha tootmise eesmärgil. Farmide üleminekuajaga keelustamist on EV Riigikoguarutanud kahel korral. Kõik Eesti loomakaitse- ja looduskaitseorganisatsioonid on farmide keelustamise koha pealt pooldaval seisukohal. Suures osas Euroopa riikides on karusloomafarmide tegevus keelustatud või toimuvad keelustamise teemalised arutelud.

Kuna karusloomade kasvatamine ei ole ei eetiline ega ka keskkonnasõbralik ja viimastelaastatel ka tulutoov majandustegevus, siis tekib küsimus, miks on tegevuslubade taotlemise protsess nii lihtne; miks ei lähe riik turusignaalidega ja ühiskondlike arvamusega kaasa jaannab majanduslikult mittetoimivale tegevusele hoogu? Karusloomakasvanduste tegevus ei ole kunagi olnud kasulik loomadele ja loodusele; viimastel aastatel ei ole tegemist ka inimesele kasuliku valdkonnaga.

Karusloomafarmide keelustamine on ühiskondlik ja poliitiline otsus, mida ei võta vastuKeskkonnaamet. Kuni vastavat otsust pole vastu võetud, tuleb tegevuslubade taotlusi menetleda kehtiva seadusandluse põhjal. Seejuures ettevõtja majanduslik olukord ja majandusharuturuseis tegevusloa andmisel kontrollitavate asjaolude hulka ei kuulu.

Praegusel juhul puudub Keskkonnaametil alus keelduda AS-le Balti Karusnahk ja ROOKÜLA ESIMENE OSAÜHING-ule tegevuslubade andmisest mingi tehistingimustes pidamiseksKarjaküla mingifarmis ja Neitla mingifarmis.