Soome uuendab Loomakaitseseadust: mis on hästi, mis on halvasti?

Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb, et mitmed punktid, mis oleksid loomade kaitset tugevdanud ja loomade seisukorda parendanud, kahjuks ei jõudnud seadusesse või jõudsid sinna nö poolikult. Toome siinkohal osad välja.

Loomade müük kaupluses

Loomade müügile tuleb mitmeid piiranguid:

  • Selgroogseid ja peajalgseid ei tohi turgudel ega avalikel üritustel müüa, võib vaid loomi vaatamiseks välja panna. 
  • Müüdavat looma ei tohi vaateakendel hoida. Loomapoodides ei tohi müüa koeri, kasse, tuhkruid, arat, hallpapagoisid, amatsoone ega muid suuri papagoiliike.
  • Looma ei tohi loosi- või võistlusauhinnaks anda.
  • Looma ei tohi ilma hooldaja nõusolekuta alaliselt üle anda alla 16-aastasele isikule.

Piirangud küll muudavad loomade olukorda paremaks, sest looma oma perre võtmine peab olema läbimõeldud otsus, ent siiski rõhutame, et ühtegi looma ei tohiks poes müüa ega pidada müügiks turgudel või avalikel üritustel, sest sellises olukorras ei saa tagada loomale sobivaid tingimusi.

Neli loomakaitseorganisatsiooni – Loomus, Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Rõõmsad Hüpped – küülikute varjupaik – on algatanud üheskoos rahvaalgatuse “Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil.”, mille eesmärk on keelustada loomade müük kauplustes. Hetkel võib Eestis poodides müüa kõiki loomi. Algatus on nüüd saadetud Riigikokku. 

Teistele punktidele kehtivad Eestis kohati sarnased seadused:

  • Looma müük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine alla 16 aasta vanusele isikule on lubatud ainult tema vanema või seadusliku esindaja nõusolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (§ 33 (1))
  • Loom ei või olla loterii, õnnemängu ega muu sarnase ürituse võiduks. (§ 33 (2))
  • Kaupluses müügiks pakutavat lemmiklooma on keelatud pidada kaupluse vaateaknal. (§ 331 (1))

Zoofiilia

Seadusemuudatuse põhjal ei tohi alates 1. jaanuarist inimene loomaga suguühtesse astuda. Selle seaduse tähenduses on suguühe looma genitaalide või päraku penetreerimine inimese genitaalidega või looma genitaalide sisestamine inimese kehasse. Sätestatu ei takista vajalikku meedet veterinaarsetel või aretuslikel põhjustel või muudel sarnastel põhjustel. See on kindlasti õige asi, mida keelustada, ent kahjuks ei keelustatud igasugust seksuaalset akti loomaga, vaid penetratsiooni genitaalidega. Õige oleks keelustada igasugune seksuaalne akt loomaga.

Eestis on samas seksuaalvahekord loomaga hetkel n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. Eelmisel aastal alustas Loomus kampaaniat zoofiilia keelustamiseks Eestis, mille üks osa on rahvaalgatus, mis kogus lühikese ajaga 4422 allkirja. Rahvaalgatus oli Riigikogu õiguskomisjonis esmaspäeval, 23. oktoobri, kust see suunati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks.

Vabariigi Valitsuse nimel esitas seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) sõnades jätkuvalt, et loomaga suguühtesse astumine on igal juhul käsitletav looma suhtes lubamatu teona loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 ja § 662 mõttes või looma julma kohtlemisena karistusseadustiku § 264 mõttes, ent tõdedes, et nende selgitused ja kinnitused, et see tegu sinna alla mahub, ei ole osutunud probleemi lahendamiseks piisavaks. Lõpliku seisukoha antud küsimuses kujundab REM VTK analüüsi käigus.

Karusloomafarmid

Soome uus Loomakaitseseadus ei keelusta kahjuks karusloomafarme. Soome on Euroopa suurim rebasenaha tootja ja Hiina järel suuruselt teine ​​maailmas. Soome ja Poola on EL-i riigid, kus on kõige rohkem karusloomafarme, ning need on ainsad riigid Euroopas, kus on seaduslik aretada kährikut, invasiivset võõrliiki. Samas on karusnaha tootmine terves maailmas aastatega oluliselt langenud.

Kui Loomus 2014. aastal loodi, oli üks meie olulisemaid eesmärke karusloomafarmide keelustamine Eestis. 2021. aasta juunikuus võttis Riigikogu vastava eelnõu vastu ning keeld hakkab kehtima 2026. aastast. Oluline on vaadata ka suuremat pilti, sest loomade kannatused karusnahatööstuses on südantmurdvad olenemata sellest, kus see toimub. Üle 1,5 miljoni Euroopa kodaniku andis oma allkirja algatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” toetuseks ehk kutsus Euroopa Liitu üles keelustama loomade pidamise ja surmamise ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise Euroopa Liidus. Eestis juhib kampaaniat loomade eestkoste organisatsioon Loomus.

Looma iseväärtus

Igal loomal on iseseisev väärtus. See on fikseeritud seaduse põhjendustes, ent tegelikult tuleb teha seda seaduses endas. See pole kahjuks veel fikseeritud ka Eesti Loomakaitseseaduses. Eestis on Loomakaitseseadus muutmisel ja loodame, et loomade iseväärtus saab seadusesse sisse kirjutatud, sest loom ei ole asi ja nõnda tuleb see seaduse tasandil ka sätestada.