Supp klaasil või sitt majadel ehk prioriteetidest 

Kirjutas Martin Enn, Loomuse liige

Hetkel on mitmel pool Euroopas käimas farmerite protestiaktsioonid. Nõutakse karmistuvate keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõdvendamist või nendest tulenevate kulude hüvitamist toetuste näol. Räägitakse ka, et farmerid on alamakstud ja ületöötanud. Aktsioonide käigus blokeeritakse teid, põletatakse heinapalle ja vanu rehve, lükatakse ümber ja hävitatakse sadades tonnides toiduaineid, mille hulgas koormate viisi värskeid aed- ja puuvilju. Pritsitakse tänavaid ja hooneid sõnnikuga, kaetakse mullaga kilomeetrite viisi maanteid. 

Mis tegelikult toimub? Tänavatele on toodud tuhandeid traktoreid, mille liisingumakseid maksavad farmerite asemel kõik EL-i kodanikud läbi maksude. Kulutatakse kümneid tonne fossiilkütuseid, mis on energiakulukalt ammutatud, töödeldud ning transporditud. Kütuse põletamisel õhku paiskunud heitmed annavad oma panuse niigi süvenevasse kliimakriisi. Sama juhtub põletatavate rehvide, heinapallide ja muu prügiga, mida sadade kaupa uhkelt süüdatakse. Sõnnik, mida pritsitakse majadele ja teedele, on tegelikult väga suure keskkonnajalajäljega. Selle “saaduse” jaoks on kulunud kümneid tonne taimseid põllusaaduseid ja kulunud tonnide viisi kütust.

Loomulikult on farmides pidanud kannatama ka väga paljud loomad. Need loomad on pidanud oma elu veetma vangistuses intensiivfarmides, kus neil tavaliselt puudub isegi võimalus end ümber pöörata ja seda terve nende (õnneks lühikese) elu jooksul. Ilmselt on enamus selle loobitud sõnniku tootjaid tänaseks oma vägivaldse lõpu leidnud kas läbi poldipüssi või gaasikmbri. Loomakasvatus on üks kolmest peamisest kasvuhoonegaaside emiteerijatest ning seega ka otseselt tinginud needsamad piirangud, mille vastu farmerid protesteerivad. Ja ei, kariloomad ei ole süüdi, inimloomad on. Loomadel ei ole valikuvõimalust, nad on orjastatud. Neid paljundatakse ebaloomulikul moel ja nende arvukus ületab planeedi taluvuse piirid. Farmiloomad ei ole valikut paljuneda teinud ise, vaid seda on teinud farmer. 

Majade pihta on visatud kümneid tuhandeid mune – nende saamiseks on kümned tuhanded kanad pidanud kannatama äärmiselt kehvasid elutingimusi, nad on oma keha ebaloomulikul viisil pidanud koormama, sest aretustegevuse tulemusena on nad muudetud munamasinateks, kes peavad hakkama saama kuni 300 (!) muna munemisega aastas. Looduslikud kanade sugulased munevad 10-12 muna aastas. Kanad on, nagu ka meie, täiesti teadvusel indiviidid ning tajuvad ümbrust, tunnevad rõõmu, kurbust, valu, väsimust.

Kiirteid blokeerivad tuhanded traktorid, millest paljud on kohale toodud sadade kilomeetrite kauguselt. Keskmise suurusega traktor kulutab 12-15 liitrit kütust tunnis, Prantsusmaa farmerite sõnul on teedele aetud ca 100 000 traktorit. Kui igaüks neist kulutab tunnis 10L kütust, teeb see kokku 1000 tonni kütust tunnis!!! 

Sarnased protestid toimuvad ka Saksamaal, Belgias, Leedus ja mujal. Ei pea kuigi palju mõtlema, et mõista kui palju heitmeid õhku paiskub. 

Veidi ka farmerite põhilisest murest rahast.

Farmerid väidavad, et on alamakstud, toodete marginaalid on olematud ning kasvavad hinnad ei võimalda ettevõtete ellujäämist. Mis tegelikult toimub? Teen Prantsusmaa näitel kiire ülevaate: tänavatel on 100 000 traktorit, mille maksumus on 80 000€-300 000€. See tähendab, et protestil on tänavatel ligi 20 MILJARDI euro väärtuses tehnikat. Nende traktorite liisingumakseid tagatakse üldiselt suures osas põllumajandustoetustest. Lisaks, nagu eelpool mainitud, kulub ühes tunnis u. 1000 tonni kütust. Kütuse hind, ilma põllumajanduse erisoodustuseta (mille maksame tegelikult meie maksude näol kinni) on u. 1.7€/L. Lihtne arvutus näitab, et igas tunnis põleb ainult Prantsusmaa protestidel  1.7 miljoni euro eest kütust. Isiklikult, keskmise palga eest töötava inimesena ei näe ma kuidagi, et selliseid summasid suudaksin lihtsalt vandalismile kulutada. Lisame sinna juurde kulu infrastruktuurile, korrakaitsele ning koristustöödele ja saame tulemuseks selle, et lisaks meie eluks HÄDAVAJALIKU puhta õhu, vee ja muldade hävitamisele peavad farmerid õigeks ka KOGU ühiskonna heaolu eest ellu kutsutud rohepöörde vastu astudes meie endi raha eest veelgi enam hävitustööd teha. 

…ja siis on meedia ja inimeste viha suunatud kliimaaktivistidele, kes tähelepanu saamiseks korraldavad rahumeelseid proteste, seistes teedel või visates suppi klaasiga turvatud kõigile teada olevatele kunstiteostele. Kui Eesti Vegan Selts palub, et sa teeksid poes valikuid, mis ei põhjusta loomadele kannatusi ning keskkonnale hävitavat mõju, saab postitus ligi 800 kommentaari, mis on enamasti negatiivsed ja süüdistavad. Samas on tõelist kaost ja kahju põhjustavate farmerite videote all tuhandeid kaasaelavaid hüüdeid…

Kuidas meie prioriteedid küll nii paigast on läinud?