Loomuse üheks eesmärgiks on loomkatsete lõpetamine. Esmajärjekorras tuleb lõpetada katsed, mis valmistavad loomadele valu ja kannatusi.
Loomus pooldab alternatiivsete loomkatsete arendamist ja kasutuselevõttu ja teaduse ja terviseteenuste arendamist sel moel, et inimeste ja loomade tervist parandataks ilma loomkatseteta. Nii kaua kui loomkatseid tehakse, on vaja hoolitseda selle eest, et need loomadele kannatusi ei valmistataks ja loomade elukorraldus oleks katsete ajal võimalikult loomuomane. Teaduse ja tarbijate turvalisuse nimel võib praegu loomadele seaduslikult valmistada märkimisväärseid kannatusi. Ainult osa katsetest on meditsiinilised ja nendest katsetest toob inimesele kasu ainult väike osa. Loomi kasutatakse ka keemiatööstuse toodete testimisel. Loomade teaduslik katsetamine on eriti suurenenud geenitehnoloogia arenedes. Alternatiivsete katsete väljatöötamist ei rahastata nii palju kui loomkaitseid.
Faktid ja probleemid
Tänapäeval katsetatakse loomadel paljude erinevate toodete turvalisust ja efektiivsust nt kosmeetikat, kodukeemiat, relvi ja ravimeid. Lisaks teevad paljud ülikoolid loomkatseid õppeeesmärkidel.
2014. aastal avati näiteks Tartus ilmselt Skandinaavia suurim loomkatsete labor, mis mahutab kuni 32 000 hiirt ja rotti.
Euroopa Liidus on nüüdseks loomkatsetatud kosmeetika müümine keelatud, kuid seda tehakse nt Ameerikas ja Hiinas on see suisa kohustuslik.
Suur viga, mida loomkatsetel tehakse, on eeldamine, et ravimid, mis töötavad loomad, töötavad ka neil. Enamus neist ravimitest ei jõuagi lõpuks poelettidele, sest neis sisalduvad ained reageerivad inimese kehas teistmoodi kui loomadel. Õnneks on tehnoloogia pidevalt arenenemas ja nutikad teadlased leiutavad viise, kuidas ka ravimeid välja töötada arvutisimulatsioonide või nt laboris kasvatatud inimorganite abil.
Katseloomade aretusasutus mõisteti süüdi loomade väärkohtlemises