Lugupeetud Riigikogu liikmed,
Järgnevaga avaldavad allakirjutanud keskkonnakaitse organisatsioonidega arvamust kiirkorras keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse öösihikuid puudutava regulatsiooni lisamise osas. Hea Riigikogu liige, palun, ütle EI öösihikute muudatusettepanekule. Allakirjutanud ei poolda öösihikute kasutamist jahirelvadena. Järgnevalt on esitatud argumendid, miks me ei poolda öösihikute kasutamist jahirelvadena ega poliitika kujundamist, mis ei vasta Eesti Vabariigis sätestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjadele (HÕNTE).
1. Keskkonnakaitse organisatsioonid ei poolda öösihikute regulatsiooni kiirkorras ja sisulise aruteluta lisamist seaduseelnõusse 734 SE. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 734 SE võeti Riigikogus menetlusse 2022. aasta novembris. Nimetatud seaduseelnõu ei sisaldanud regulatsiooni, mis puudutaks öösihikute kasutuselevõttu. Vastavad muudatusettepanekud tehti 21. detsembril 2022. a. üheteistkümne Riigikogu liikme poolt. Nagu juba eelnevalt välja toodud, ei vasta selline seadusloome hea õigusloome ja normitehnika (HÕNTE) eeskirjadele. Öösihikute regulatsiooni pole saanud läbi arutada Keskkonnaministeerium, ega ka vastutavad rakendusasutused. Samuti ei ole selle regulatsiooni välja töötamisse piisavalt kaasatud sidusrühmi. Tegu ei ole tehnilise muudatusega, vaid jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mis tuleb läbi arutada erinevate keskkonnaga seotud organisatsioonidega. Samal arvamusel on Keskkonnaministeerium, Õiguskomisjon ja ka mitmed huvirühmad.
2. Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid ei poolda öösihikute kasutuselevõttu Eestis, kuna öösihikute kasutamine loob soodsad võimalused veelgi laialdasemaks salaküttimiseks. Öösihik võimaldab jahti pidada pimedas ning koos varem seadustatud summutiga tekib ideaalne kombinatsioon võimalikult märkamatuks küttimiseks. Järelevalve salaküttimisele on Eestis minimaalne ning kõikvõimalikud vahendid märkamatuks jahipidamiseks soodustavad illegaalset jahti veelgi enam. Samas on teada, seda on nentinud ka paljud jahimehed, et Eestis on ebaseaduslik jahipidamine laialdaselt levinud[1]. Keskkonnaagentuuri 2018. aasta ulukite seire aruanne tõi välja, et üha kasvavaks probleemiks on saanud suurkiskjate ehk huntide ja ilveste salaküttimine. Aruandes on leitud, et kohalikku hundiasurkonna arvukust mõjutab salaküttimine kohati väga palju ning „kujutab endas juba väljakujunenud piirkondades süstemaatilist isendite likvideerimist. Leebed karistusmeetmed, nõrk järelevalve ja tõsisemate jahindusalaste rikkumiste menetlemise puudulik võimekus on põhjustanud olukorra, kus statistilises mõttes probleem puudub, kuid reaalsuses kerkib järjest enam esile”[2]. Seda enam on arusaamatu, kuidas Keskkonnakomisjonis eiratakse osalusdemokraatia põhimõtteid ja lisaks huvigruppidele ei ole kõnealust regulatsiooni läbi arutatud ka Keskkonnaametiga, kes osutab järelevalvet salaküttide tegevuse vastu.
3. Argument, et öösihikute kasutuselevõtt on oluline metssigade Aafrika katku ohjamiseks ja riikliku tellimuse läbiviimiseks, ei ole asjakohane. Kehtiv relvaseadus (§ 201 lg 5) ütleb, et „öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus.“ Tsiiviilkasutuses on see seade seni keelatud. Viimaste aastate jahistatistikale tuginedes saab öelda, et praegused küttimisnormid ei ole varasemast märgatavalt suuremad, ka ei saa täheldada jahiga tegelevate inimeste hulga vähenemist. Seoses metssigade Aafrika katku levikuga viimasel viiel aastal on metssigade arvukust oluliselt vähendatud Eestis, mistõttu ei ole jahimeeste koormus võrreldes varasemaga sellega seoses kasvanud. Oluline on ka silmas pidada, et öösihikute lubamine tsiviilkasutuses annaks võimaluse küttida kõiki loomi ning ei ole mingit tagatist, et tulirelva lisaseadet ei kasutataks teiste metsloomade küttimiseks. Metssigade arvukus ja ka Aafrika seakatku levik on praegu tõusuteel, aga ei ole siiski alust arvata, et mõlemad kasvaksid sedavõrd, et ekstreemsed meetmed jahipidamiseks põhjendatud on.
4. Ka Eesti Jahimeeste Selts ei pea öösihikute kasutamist eetilise jahipidamise osaks. EJS on oma kodulehel avaldanud mitmeid kirjutisi öösihikute seadustamissoovi põhjendamiseks. Näiteks 20.01.2023. a. avaldatud artiklis „Öösihikute piiratud kasutamine ja tellimus küttimiseks“ on kirjas, et „on olemas jahi teine osa – eetiline jaht. Selle tarbeks ei ole vaja kasutada öösihikut“. Nõnda kirjutades möönavad jahimehed ka ise, et öösihikute kasutuselevõtt on ebaeetiline. Dokumendis „Eesti Jahimeeste Seltsi põhimõtted ja väärtused Eesti rahvusliku jahinduse arendamisel“ on esimese punktina välja toodud, et „Kogu meie tegevus ja ka seadusandlus peab lähtuma tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest ehk siis Eesti õigusruumi kontekstis Põhiseaduse § 5-st (Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult).“ Öösihikute kasutuselevõtt ei aita kaasa tasakaalustatud ja säästvale loodusressursside kasutamisele, vaid loob vastupidi võimalused läbipaistmatule ja ebaeetilisele jahipidamisele.
5. Öösihikute seadustamine tsiviilkasutuses julgeolekuohu vähendamiseks ei ole asjakohane. 21.12. 2022 esitatud eelnõu 734 SE muudatusettepanekute põhjendustes on toodud, et „oluliseks on ka tõusnud julgeoleku ja turvalisuse teema, mille puhul annab öösihik lisavõimaluse“. Julgeoleku tagamise eest vastutab Eesti Vabariigis Kaitseministeerium koos oma allasutustega. Öösihikute kasutamine julgeoleku tagamiseks ei saa olla eraviisiline ning kui Eestis julgeoleku eest vastutavad instantsid peaksid seda vajalikuks, siis on võimalik välistada nende kasutamine tsiviilisikute poolt ja jahinduse eesmärgil. Eestil tuleb aga siin lähtuda rahvusvahelistest kontrollirežiimidest (näiteks Wassenaari kokkulepe), mis ei ole Riigikogu Keskkonnakomisjoni pädevuses.
Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid paluvad põhjalikult kaaluda eelnevalt toodud argumente ja Keskkonnaministeeriumi arvamust ning võtta eelnõust (734 SE) välja öösihikuid puudutav regulatsioon.
Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid on valmis ka tulevikus arvamust avaldama keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide muudatustele.
Lugupidamisega
MTÜ Niilusoo juhatuse liige
MTÜ Loomus juhatuse liige
Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige
Eesti Loomakaitse Selts juhatuse liige
Eesti Suurkiskjad MTÜ juhatuse liige
[1] Vt ka https://maaleht.delfi.ee/artikkel/85774621/mati-sepp-koik-teavad-et-salakuttimine-toimub-aga-vahele-ei-jaa-ikkagi-pea-keegi , samuti https://keskkonnaamet.ee/jarelevalve-teavita-1247/jarelevalve/uuringud-statistika
[2] Veeroja, R., & Männil, P. (2018). Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018. Allikas: Keskkonnaagentuur:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/seirearuanne_2018.pdf