“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Euroopa vetes on lubatud sõita 64 loomaveolaeval, ent värske aruande põhjal ei tagata neil laevadel loomade elementaareid heaolutingimusi ning ainult…

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Lihtne arvutus näitab, et igas tunnis põleb ainult Prantsusmaa protestidel  1.7 miljoni euro eest kütust. Isiklikult, keskmise palga eest töötava inimesena ei näe ma kuidagi, et selliseid summasid suudaksin lihtsalt vandalismile kulutada. Lisame sinna juurde kulu infrastruktuurile, korrakaitsele ning koristustöödele ja saame tulemuseks selle, et lisaks meie eluks HÄDAVAJALIKU puhta õhu, vee ja muldade hävitamisele peavad farmerid õigeks ka KOGU ühiskonna heaolu eest ellu kutsutud rohepöörde vastu astudes meie endi raha eest veelgi enam hävitustööd teha. 

Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.

Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses.

“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!”  – Paul McCartney.

“Kõik saavad lüpsta” (“Milked”, Uus-Meremaa, 2022) on Jupiteris keskkonnakuu raames vaadatav dokumentaalfilm keskkonnaaktivistist Chris Huriwaist, kes vestles kümnete vilepuhujate ning…

Loomus rõhutab, et koostamisel olevasse rohepöörde tegevusplaani eelnõusse on vaja lisada taimetoit kliimamuutustuste leevendamise olulise meetmena.

Loomad elavad maailmas inimestega koos, mitte inimeste jaoks. Just seda põhimõtet kutsub Loomus nii poliitikutel kui valijatel arvestama.

Räägime toidujulgeolekust, ent ei ole võimelised toetama reaalselt jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Selle asemel toetame tööstust, mis ka ise enda sõnul mitte kuidagi jätkusuutlikult tegutsema ei ole võimeline. Seda enam, et Tervise Arengu Instituut on välja toonud, et tegelikult peaks liha söömist vähendama. 

Loomad inimeste juhitud maailmas rääkida ei saa ning seetõttu vajavad nad inimesi enda eest kõnelema. Sestap rääkis Loomuse liige Farištamo Eller möödunud nädalal Tallinnas toimunud üleilmsel kliimastreigil kliimakriisist loomaõiguste prisma läbi.

Me hoolime loomadest ja tahame neile ainult head. Aga ometi ei käi meie käitumine kooskõlas nende sõnadega.

Loomus, Eesti Loomakaitse Selts ja sotsiaaldemokraadid kuulutasid kampaaniaga “Julmus minevikku, loomasõbralikkus olevikku” 2022. aasta loomade väärkohtlemise vastaseks aastaks.

Loomus, Eesti Loomakaitse Selts ja sotsiaaldemokraadid kutsuvad 18. augustil kell 12.00 kõiki loomasõpru Vabaduse väljakule kogunemisele “Julmus minevikku, loomasõbralikkus olevikku”, et pöörata tähelepanu loomade väärkohtlemisele.

Eile, 10. juunil liikus Euroopa Liit sammu lähemale puuride kasutamise lõpetamisele loomatööstuses, sest Euroopa Parlament võttis vastu otsuse keelustada põllumajandusloomade…