Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde. 

Kui sa unustaksid kõik, mida tead ja oled elu jooksul kogenud ning vaataksid puhta lehena otse silma ühele kalale, näeksid ta liigutusi ja hingamist, kas sa suudaksid ta saata teadlikult kalafarmi põrgusse?

“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.

Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Euroopa vetes on lubatud sõita 64 loomaveolaeval, ent värske aruande põhjal ei tagata neil laevadel loomade elementaareid heaolutingimusi ning ainult…

Eile, 18. märtsil algatas Euroopa kodanikualgatuse (ECI) “End the Cage Age” ehk “Lõpp puuriajastule” kodanikukomitee kohtuhagi Euroopa Komisjoni vastu, sest komisjon ei täitnud oma kohustust keelustada loomade pidamine puurides.

Taimsed Valikud on pannud kõik kohad, kust saab kohvijooke ilma taimse piima eest lisatasu maksmata, ühele kaardile.

Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.