Kirjutanud: Eleri Lopp, Eesti Suurkiskjad MTÜ Eesti Jahimeeste Selts vahendas valeinfot. Valeinfot levitasid ka mitmed meediaväljaanded. Üks näide on siin.Kõigepealt…

Täna, 1. novembril algas taas paljude veganite lemmikkuu, sest november on ju vegankuu. Siinkohal on paslik ka rõõmustada selle üle, et Eesti suurima vegangrupiga Facebookis Jah, see on vegan on juba liitunud üle 30 000 vegantoiduhuvilise.

Loomuse oktoobrikuu uudiskiri on siin! Seekord kutsume erakondi loomasõbralikumat tulevikku looma, räägime kängurutest, toimunud messist, kahvliga kliimamuutuste vastu astumisest ja paljust muust.

Kängurute päeva on ellu kutsunud Austraalia mittetulundusühing Kangaroos Alive, mis kogub üle maailma toetust kängurute tööstusliku tapmise lõpetamiseks. MTÜ Loomus on nende toetuseks loonud Ma armastan aidata keskkonnas annetusalgatuse, mis on aktiivne oktoobri lõpuni.

Rahvusvahelist kängurute päeva peetakse 24. oktoobril. Sel päeval tähistatakse, austatakse ja tunnustatakse känguruid ja nende tähtsust Austraalia jaoks.

Nädalavahetusel oli Veganmess, kus viisime läbi viktoriini karusloomafarmide teemal. Ja nagu lubasime jagame ka nüüd õigeid vastuseid!

Aitäh, et olete loomade poolt! Juba märkamatult on mööda läinud ka kolmas kvartal! Aasta 2022 kolmandal kvartalil jagunesid sissetulekud sedasi:

24. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist kängurute päeva. Selle tähistamiseks ja kängurutele tähelepanu pööramiseks toob Loomus linale põneva ja hinnatud Austraalia dokumentaalfilmi “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”.

Ajakirjandusel on võim ja vaba voli oma võimu kasutada. Küsimus on, milleks ja kas üldse ajakirjandus seda kasutab.

Kevadel teatasime, et Loomus liitus üleeuroopalise loomakaitsevõrgustikuga Cruelty Free Europe (CFE), mille eesmärk on loomkatsete lõpetamine Euroopas. Nüüd oleme võrgustikus…

Loomus toetab iga kuu 50 euroga Tuulispää rebaseid Taikat ja Viimat. Varem toetasime Ottot, kes on nüüd rännanud parematele jahimaadele.

“Seejuures on oluline, et ERR kajastaks elu nii, nagu see on, mistõttu ka loomade julm kohtlemine tuleb nähtavaks teha, sest mida teadlikumaks inimesed saavad, seda enam nad hakkavad tegutsema.” Seejuures on muidugi suurem küsimus, kas me peaksime loomadega üldse selliselt käituma.

Täna, 1. oktoobril algas Eesti metsades ajujaht. Jahiga ja jahimeestega on paljud kokku puutunud, oma lugusid jagatakse, aga anonüümselt. Tuleb rääkida, mis ja kuidas toimub, sest selline ei peaks jaht olema.

Räägime toidujulgeolekust, ent ei ole võimelised toetama reaalselt jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Selle asemel toetame tööstust, mis ka ise enda sõnul mitte kuidagi jätkusuutlikult tegutsema ei ole võimeline. Seda enam, et Tervise Arengu Instituut on välja toonud, et tegelikult peaks liha söömist vähendama. 

Seoses rahvusvahelise kängurute päevaga näitab Loomus nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis Austraalia dokumentaalfilmi “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”.

Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro leiab, et inimesed, kes peavad loomaõiguslust radikaalseks, tõmbavad väga selge lõhe inimese ja teiste liikide vahele. Kui mõni liik on elus, järelikult on tal siin maailmas oma asi ajada ning inimene ei peaks tema olemasolu mõtestama oma reeglite järgi.

Elamine nii, et on aega mõelda omi mõtteid, kasvatada toitu, kulgeda ilma elektri, sotsiaalmeedia ja muu selliseta … Eks see vist olegi luksus, sest kuidagi märkamatult oleme ehitanud endale maailma, kus kasinusele, vähesega rahul olemisele ja alalhoidlikkusele vaadatakse lausa viltu.

Eestis on inflatsioon ligi 25% mistõttu tõusevad ka toiduainete hinnad ning tootjad pöörduvad abi saamiseks riigi poole. Toidu julgeolek on väga oluline, aga millise toidu?

Hardi leidis tee Loomuseni kolme aasta eest, kui mõistis, et talle on omane veganlust levita läbi armastuse ja positiivsete sõnumite.

Loomaõiguste liikumise ja MTÜ Loomus üks asutajaid Kadri Taperson leiab, et ehkki sõna „radikaalsus“ esitletakse sageli negatiivse alatooniga, peabki mõtlev inimene radikaalne olema, sest ehkki ühiskondlikud muutused võtavad kaua aega, ei õigusta see tundlike olendite armutut ekspluateerimist – elada tahavad ka putukad.

Ka Eesti Loomakaitseseadus peab kala loomaks ja selle § 4 järgi on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.