Aitäh, et olete loomade poolt! Juba märkamatult on mööda läinud ka kolmas kvartal! Aasta 2022 kolmandal kvartalil jagunesid sissetulekud sedasi:

24. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist kängurute päeva. Selle tähistamiseks ja kängurutele tähelepanu pööramiseks toob Loomus linale põneva ja hinnatud Austraalia dokumentaalfilmi “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”.

Ajakirjandusel on võim ja vaba voli oma võimu kasutada. Küsimus on, milleks ja kas üldse ajakirjandus seda kasutab.

Kevadel teatasime, et Loomus liitus üleeuroopalise loomakaitsevõrgustikuga Cruelty Free Europe (CFE), mille eesmärk on loomkatsete lõpetamine Euroopas. Nüüd oleme võrgustikus…

Loomus toetab iga kuu 50 euroga Tuulispää rebaseid Taikat ja Viimat. Varem toetasime Ottot, kes on nüüd rännanud parematele jahimaadele.

“Seejuures on oluline, et ERR kajastaks elu nii, nagu see on, mistõttu ka loomade julm kohtlemine tuleb nähtavaks teha, sest mida teadlikumaks inimesed saavad, seda enam nad hakkavad tegutsema.” Seejuures on muidugi suurem küsimus, kas me peaksime loomadega üldse selliselt käituma.

Täna, 1. oktoobril algas Eesti metsades ajujaht. Jahiga ja jahimeestega on paljud kokku puutunud, oma lugusid jagatakse, aga anonüümselt. Tuleb rääkida, mis ja kuidas toimub, sest selline ei peaks jaht olema.

Räägime toidujulgeolekust, ent ei ole võimelised toetama reaalselt jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Selle asemel toetame tööstust, mis ka ise enda sõnul mitte kuidagi jätkusuutlikult tegutsema ei ole võimeline. Seda enam, et Tervise Arengu Instituut on välja toonud, et tegelikult peaks liha söömist vähendama. 

Seoses rahvusvahelise kängurute päevaga näitab Loomus nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis Austraalia dokumentaalfilmi “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”.

Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro leiab, et inimesed, kes peavad loomaõiguslust radikaalseks, tõmbavad väga selge lõhe inimese ja teiste liikide vahele. Kui mõni liik on elus, järelikult on tal siin maailmas oma asi ajada ning inimene ei peaks tema olemasolu mõtestama oma reeglite järgi.

Elamine nii, et on aega mõelda omi mõtteid, kasvatada toitu, kulgeda ilma elektri, sotsiaalmeedia ja muu selliseta … Eks see vist olegi luksus, sest kuidagi märkamatult oleme ehitanud endale maailma, kus kasinusele, vähesega rahul olemisele ja alalhoidlikkusele vaadatakse lausa viltu.

Eestis on inflatsioon ligi 25% mistõttu tõusevad ka toiduainete hinnad ning tootjad pöörduvad abi saamiseks riigi poole. Toidu julgeolek on väga oluline, aga millise toidu?

Hardi leidis tee Loomuseni kolme aasta eest, kui mõistis, et talle on omane veganlust levita läbi armastuse ja positiivsete sõnumite.

Loomaõiguste liikumise ja MTÜ Loomus üks asutajaid Kadri Taperson leiab, et ehkki sõna „radikaalsus“ esitletakse sageli negatiivse alatooniga, peabki mõtlev inimene radikaalne olema, sest ehkki ühiskondlikud muutused võtavad kaua aega, ei õigusta see tundlike olendite armutut ekspluateerimist – elada tahavad ka putukad.

Ka Eesti Loomakaitseseadus peab kala loomaks ja selle § 4 järgi on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.

Artikli avaldas Delfi Lemmiklooma portaal ja see põhineb Tiit Marani tänavuse Arvamusfestivali „Õigus või õiglus?“ alal peetud ettekandel „Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne?“.

Loomus osales Fridays for Future Eesti korraldatud Climate live’il “Tuleviku nimel” pakkudes kõigile maitsmiseks taimseid piimasid. Ikka samuti tuleviku nimel. Loomuse asutaja loomaõiguslane Kadri Taperson kirjutas selleks puhuks ka luuletuse “Seisan laval”, mille luges laval ette Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

Terve kuu vältel oleme kutsunud teid kõiki tegema taimseid piimavalikuid. Aitäh, et selle väljakutse vastu võtsite!

VIIMANE PÄEV ÖELDA “EI” LOOMKATSETELE! Kodanikualgatus Euroopa kodanike rahvaalgatus „Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa“ ehk „Save Cruelty Free Cosmetics“…

Loomuse akadeemias arutles MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller Soomes huntide kaitsega tegeleva Luonto-Liiton susiryhmä eestvedaja Francisco Sáncheziga selle üle, milline on võsavillemite olukord põhjanaabrite juures. Juurde kirjutasime ka loomade olukorrast Eestis.

Peamine põhjust, miks mitte tarbida loomse piima, on muidugi loomad! Piimatööstuses kõige rohkem kasutatavad loomad on vaieldamatult lehmad.