Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

Eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana on muutumas üha populaarsemaks. Ometi puudub enamikel piisav teadmine eksootikute vajadustest. Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) statistika näitab, et eksootiliste loomadega seotud probleemid on tõusute

Kuna läätsed ja nende puhastusvahendid on meditsiiniline toode, siis nende müüki jõudmiseks tuleb saada võimuorganite heakskiit, mistõttu regulatoorne testimine on enamasti möödapääsmatu. Kõige loomasõbralikuma silmanägemise saab täna paraku prille kandes.

“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”

“Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Turismimessil Tourest Eesti maitseid tutvustavas hallis “Elamused ja maitsed” pakutakse inimtegevuse tõttu kriitiliselt ohustatud liigi angerja suppi.

Hoolimata üha kasvavast loodusliku mitmekesisuse kriisist, on ohustatud liikide trofeede nimel küttimine siiani seaduslik. Elevandid, ninasarvikud, leopardid, lõvid ja jääkarud on tihti selle julma tava ohvrid. EL on maailmas teine suurim jahitrofeede importija. Ainuüksi aastatel 2014-2018 imporditi ligi 15 000 loomalt saadud trofeed. Tööstus kasutab tihti oma tegevuse õigustamiseks eksitavaid sõnumeid.

Lihtne arvutus näitab, et igas tunnis põleb ainult Prantsusmaa protestidel  1.7 miljoni euro eest kütust. Isiklikult, keskmise palga eest töötava inimesena ei näe ma kuidagi, et selliseid summasid suudaksin lihtsalt vandalismile kulutada. Lisame sinna juurde kulu infrastruktuurile, korrakaitsele ning koristustöödele ja saame tulemuseks selle, et lisaks meie eluks HÄDAVAJALIKU puhta õhu, vee ja muldade hävitamisele peavad farmerid õigeks ka KOGU ühiskonna heaolu eest ellu kutsutud rohepöörde vastu astudes meie endi raha eest veelgi enam hävitustööd teha. 

Euroopa Kliimamuutuse Teadusnõukogu leidis, et heitkogused põllumajanduses ei vähene peamiselt piisavate põllumeestele suunatud rahaliste stiimulite puudumise tõttu. Samal ajal talletavad ja neelavad ELi metsad üha vähem süsinikku.

Kalade pidamine kunstlikus keskkonnas vajab spetsiifilisi (alg)teadmisi ning tehnilist ettevalmistust. Kaladel kauplustes müügi hetkel kui sellele järgnevas akvaariumis on sageli täbarad. Kirjutan siinkohal eelkõige troopilistest kaladest, kes on üks põhiline akvaariumikaubanduse müügiartikkel, ja sellest, milliseid katsumusi loomapood kalade elus tähendab.

Loomade heaolu ja kaitsega seotud teemad on valijate jaoks järjest olulisemad, mistõttu rõhutab Loomus vajadust igal Euroopa Parlamenti kandideerijal oma lubadustes arvestada ka loomadega, mistõttu on Loomus teinud omalt poolt 13 soovitust seoses loomakaitsega.

Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüüs keskendus loomaõiguste ja looduse õiguste tunnustamisele. Loomade (ja ka looduse üldiselt) õiguste juriidiline tunnustamine aitaks ühelt poolt anda jõudu loomakaitseõiguse tõhustamisele ja rakendatavusele. Teisalt nähakse loomade n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum.

Maailma parimate veganrestoranide hulka kuuluv Vegan Restoran V on Eesti esimene täistaimne restoran, mis avas uksed juba 2014 aasta aprillis. Restoran on väike ja hubane, mille à la carte menüü on rahvusvaheline ja inspireeritud maailma eri köökidest.

Loomuse podcasti Loomade Hääl 67. episoodis on saatejuhil Sirli Spelmanil külas Bosnia ja Herzegovina aktiivne loomaõiguste aktivist Maida Šabeta-Lemajić, rahvusvahelise hariduse võrgustiku InterNICHE liige.  Vestluse fookuses on loomkatsete (eba)vajalikkus hariduses ning teaduses ja julmusevabade alternatiivide kasutamine ja nende poole liikumine.

Euroopa Komisjon on leidnud, et angerjate taasasustamine on kasutu tegevus, 2013. aastal lisati angerjas kriitilise väljasuremisohu tõttu Washingtoni konventsiooni lisadesse, Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu teadlased soovitavad 2023. aastast angerjapüük peatada Euroopa kõigis püügipiirkondades, Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Meil aga räägib Koržets riigitelevisioonis kuidas angerjat püüda, kui maitsev angerjas on ning kuidas teda toiduks valmistada. Tegemist on globaalselt kriitilises seisundis oleva liigiga, kes on Eestis siiani kantud küll liikide punasesse nimestikku, kuid kaitse all ei ole ja suur osa avalikkusest pole angerja kriitilisest ohustatusest kuulnudki küsides: “Aga kui angerjas on nii ohustatud nagu sa räägid, miks pole angerjas kaitse all?” 

Loomus on (koos Eesti Loomakaitse Seltsiga) teinud ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla. 11. jaanuaril 86 tuhande euro eest Prantsusmaalt toodud klaasangerjate ehk angerja maimude Eesti järvedesse laskmise valguses kordame oma ettepanekut. 

Talvisel ajal on väga oluline oma nahka õigesti hooldada ja kaitsta. Kuna talvine õhk on oluliselt kuivem ja külmaga aeglustub rasunäärmete talitlus, muutub nahk kuivemaks ning põhjustab ärritust. Talvel peaks pöörama rohkem tähelepanu naha regulaarsele niisutamisele, mis aitab taastada külmast ja kuivast õhust mõjutatud naha niiskuse taset. Lisaks näonahale, tuleb kaitsta ja niisutata ka käsi ja huuli, mis on eriti haavatavad karmide talviste tegurite suhtes.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituste põhjal peaks näiteks rohkem tarbima köögivilju, sh kaunvilju, ning erinevaid puuvilju ja marju, vähem tarbima magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed ning sea- ja veiseliha. Statistikaameti andmetel (PM42) tarbis Eesti inimene 2022. aastal keskmiselt 39,9 kg sealiha, mis teeb ligikaudu 110 g päevas, samas on TAI soovitus kuni 100 g punast (so. veise, sea jne) liha nädalas. See tähendab, et Eesti inimene tarbib keskmiselt nädalase TAI soovitatud lihakoguse vähem kui nädalaga.