Loomade heaolu ja kaitsega seotud teemad on valijate jaoks järjest olulisemad, mistõttu rõhutab Loomus vajadust igal Euroopa Parlamenti kandideerijal oma lubadustes arvestada ka loomadega, mistõttu on Loomus teinud omalt poolt 13 soovitust seoses loomakaitsega.

Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüüs keskendus loomaõiguste ja looduse õiguste tunnustamisele. Loomade (ja ka looduse üldiselt) õiguste juriidiline tunnustamine aitaks ühelt poolt anda jõudu loomakaitseõiguse tõhustamisele ja rakendatavusele. Teisalt nähakse loomade n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum.

Maailma parimate veganrestoranide hulka kuuluv Vegan Restoran V on Eesti esimene täistaimne restoran, mis avas uksed juba 2014 aasta aprillis. Restoran on väike ja hubane, mille à la carte menüü on rahvusvaheline ja inspireeritud maailma eri köökidest.

Loomuse podcasti Loomade Hääl 67. episoodis on saatejuhil Sirli Spelmanil külas Bosnia ja Herzegovina aktiivne loomaõiguste aktivist Maida Šabeta-Lemajić, rahvusvahelise hariduse võrgustiku InterNICHE liige.  Vestluse fookuses on loomkatsete (eba)vajalikkus hariduses ning teaduses ja julmusevabade alternatiivide kasutamine ja nende poole liikumine.

Euroopa Komisjon on leidnud, et angerjate taasasustamine on kasutu tegevus, 2013. aastal lisati angerjas kriitilise väljasuremisohu tõttu Washingtoni konventsiooni lisadesse, Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu teadlased soovitavad 2023. aastast angerjapüük peatada Euroopa kõigis püügipiirkondades, Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Meil aga räägib Koržets riigitelevisioonis kuidas angerjat püüda, kui maitsev angerjas on ning kuidas teda toiduks valmistada. Tegemist on globaalselt kriitilises seisundis oleva liigiga, kes on Eestis siiani kantud küll liikide punasesse nimestikku, kuid kaitse all ei ole ja suur osa avalikkusest pole angerja kriitilisest ohustatusest kuulnudki küsides: “Aga kui angerjas on nii ohustatud nagu sa räägid, miks pole angerjas kaitse all?” 

Loomus on (koos Eesti Loomakaitse Seltsiga) teinud ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla. 11. jaanuaril 86 tuhande euro eest Prantsusmaalt toodud klaasangerjate ehk angerja maimude Eesti järvedesse laskmise valguses kordame oma ettepanekut. 

Talvisel ajal on väga oluline oma nahka õigesti hooldada ja kaitsta. Kuna talvine õhk on oluliselt kuivem ja külmaga aeglustub rasunäärmete talitlus, muutub nahk kuivemaks ning põhjustab ärritust. Talvel peaks pöörama rohkem tähelepanu naha regulaarsele niisutamisele, mis aitab taastada külmast ja kuivast õhust mõjutatud naha niiskuse taset. Lisaks näonahale, tuleb kaitsta ja niisutata ka käsi ja huuli, mis on eriti haavatavad karmide talviste tegurite suhtes.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituste põhjal peaks näiteks rohkem tarbima köögivilju, sh kaunvilju, ning erinevaid puuvilju ja marju, vähem tarbima magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed ning sea- ja veiseliha. Statistikaameti andmetel (PM42) tarbis Eesti inimene 2022. aastal keskmiselt 39,9 kg sealiha, mis teeb ligikaudu 110 g päevas, samas on TAI soovitus kuni 100 g punast (so. veise, sea jne) liha nädalas. See tähendab, et Eesti inimene tarbib keskmiselt nädalase TAI soovitatud lihakoguse vähem kui nädalaga.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid siiani takistanud ega hakka ka edaspidi takistama. Ent me ei saaks seda kõike teha ilma meie toetajateta, eriti püsiannetajateta!

Kokkuvõttes aitab AI kasutamine teadus- ja kosmeetikatoodete testimisel oluliselt vähendada või isegi kõrvaldada küülikute ja teiste loomade halva kohtlemise nendes tööstusharudes. 
Loomulikult saame ka ise aidata kaasa loomkatsete lõpetamisele, tehes igapäevaselt teadlikumaid tarbimisvalikuid. Ostes kosmeetika ning kodukeemia tooteid tuleks alati valida „Cruelty free“ ja „Vegan“ märgistusega tooted. 

Kas tarbijad peaksid taimse piima eest lisatasu maksma? California kodanikud väidavad, et ei peaks, sest tegemist on diskrimineerimisega, ning esitasid tuntud sõõrikukohviku Dunkin’ Donuts vastu ühisha

Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…

Eestis on seksuaalvahekord loomaga hetkel n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. 2023. aastal…

“Meie toidusüsteemil on tohutu mõju nii keskkonnale kui meie tervisele. Seda on rõhutanud juba pikalt mitmed uuringud ja organisatsioonid,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Julgustame uuel aastal kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikud, sh oma toidutaldrikul, ent loomulikult vajame kiiret muutust toidusüsteemis ja ühiskondlikus suhtumises.”

Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?

Kaks loomuslast Kati ja Farištamo võtsid piparkooke küpsetada ja kaunistada. Piparkoogi taigna võib teha näiteks selle retsepti järgi või osta poest. Vegan glasuure on märksa vähem saada, mistõttu tegi Kati oma lapsepõlves kasutatud kaunistuste retsepte veidi ringi ja jagab neid meie kõigiga.

Loomus kutsub kõiki üles oma hoolimist lindudesse, loomadesse ja teistesse inimestesse väljendama ilutulestiku laskmisest loobumisega. “On aeg see ajast ja arust traditsioon jätta sinna, kus on selle koht – ajalukku,” ütles Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

„On šokeeriv näha, kui palju kaugemale linnud lendavad öödel, kui lastakse ilutulestikku, võrreldes teiste öödega,“ ütleb MPI-AB teadur ja uuringu esimene autor Andrea Kölzsch. „Mõned isendid lendasid ühe öö jooksul sadu kilomeetreid, läbides vahemaid, mida nad tavaliselt lendavad ainult rände ajal.“

Täiesti eraldi teema on see, et iga loom üldse ei sobigi lemmikloomaks, mistõttu on Eestiski kiiremas korras vaja koostada lemmikloomade positiivne nimekiri.

Jõulude lähenedes mõtlevad paljud sellele, mida oma sõpradele ja lähedastele kinkida. Rõhutan, et loom ei ole asi ja kindlasti ei sobi loom kingituseks. Looma võtmine peab olema läbimõeldud ja kaalutletud otsus.

Ürituse “Jõulud taimsete valikutega” alla jagame samuti terve nädala jooksul veganretsepte, nii uusi kui ka vanu lemmikuid, nippe ja soovitusi, kuidas veeta jõulupühad looma-, keskkonna- ja kõhusõbralikult.

Kahvliga kliimamuutuste vastu projekti alustades ei kujutanud ma ette, kui paljusid inimesi see lõpuks kõnetab. Samas on see mõistetav, sest teema on väga aktuaalne ning aina rohkem inimesi huvitub kliimamuutustest. Mind rõõmustas inimeste osavõtlikus ja see, et päris mitmed tahtsid ka projektiga kaasa aidata.