Sügis hoogsalt käes, st on juba aeg kokku võtta III kvartali annetused ja toetused. Vaatame, mis nende kuude jooksul toimus.

Inimesed on oma tegevusega eraldanud end loodusest ja loomulikkusest nii tugevalt, et on raske enam öelda, mis on inimestele loomulik ja mis mitte. Mitmed organisatsioonid ja uuringud kinnitavad, et täistaimne toitumine on tervislik, piisav toitainete kättesaamiseks ning sobib igas vanuses inimestele. Olenemata sellest, kas me varemalt olime herbivoorid ja kas me täna oleme omnivoorid, on meie liha tarbimine siiski tahtmispõhine, mitte vajaduspõhine. See tahtmine tapab aga jõudsalt nii meid endid kui planeeti.

Kas puurivabadus on lahendus? Kui me räägime “munakanade heaolust” ja “õnnelikest munakanadest”, siis tegelikult räägime tarbija ja tootja heaolust, mitte loomade omast. Me räägime sellest, kuidas saaks tootja toota ja tarbija tarbida muna ning samal ajal end hästi tunda. Ühelgi elusolendil ei saa nö hea olla, kui kogu tema eksistents põhineb tema ära kasutamisel.

Suurulukite küttimisload määrab igas piirkonnas nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate majandushuvide esindajad. Laua taga saavad kokku põllumehed, metsaomanikud, riigimetsa haldajad, jahimehed. Üheski nõukogus ei ole aga loomade eestkostjaid ega looduskaitsjaid, on vaid majanduslikult huvitatud osapooled. 

Külastasime loomuslastega septembri algul Rahvusvahelist Loomaõiguste Konverentsi Luxembourgis. Kuna mitmed meist on lennutranspordiga reisimise vastu, otsustasime autoga mineku kasuks. Ootame järgmise aasta konverentsi pikisilmi.  

Eelmise aasta lõpus lõime Taimsete Valikute programmi toetuseks “Ma armastan aidata” keskkonnas annetusalgatuse “TAIM for change: taimsed valikud igas Eesti nurgas”, mis on tänaseks kogunud juba 1115 eurot. Annetusalgatuse eesmärgiks on 5000 eurot.

Loomuse Akadeemia kaheteistkümnendas saates rääkis Cruelty Free Internationali juht Michelle Crew. Intervjuu tegi Farištamo Eller ja saatest tegi kirjaliku kokkuvõtte Loomuse vabatahtlik Kati Sulp.

Prantsusmaal kogub toetust eelnõu, mis näeb ette hobuseliha keelustamist ja hobustele samade õigused andmist kui lemmikloomadel nagu kassid ja koerad.

Šveitsi valitsus on käivitanud uue põllumajanduse ja toidu kliimastrateegia, mis toob välja lihatarbimise vähendamise eelised riigis. Šveitsi inimesed tarbivad keskmiselt 52 kg liha aastas.

Kirjutas: Kristiin Kivaste Loomuse vabatahtlik Kristiin Kivaste käis augusti alguses koos teiste loomuslastega külas Eläinsuojelukeskus Tuulispää farmi- ja tööstusloomade varjupaigas…

“Nelijärvel oli äge, järv oli maagiliselt ilus ja saun andis julgust järve ujumiseks ka kasutada. Sain ka targemaks ja teadlikkumaks, et mis siis on lobi ja mis on huvikaitse ning millised on erinevad tõkked, mis võivad takistada muutuste läbiviimist.”

Lähed kohvikusse ja mõtled, et võtaks ühe mõnusa jääkohvi. Taimse piimaga muidugi. Ent menüüd uurides avastad sõnakombo “taimse piimaga +0,5 €”. Silmad suured peas, mõtled, miks ometi… Või hoopis, et hea, et üldse valikus on?

JAHIPIDAMISE traditsioonide kohta on palju arvamusi. On vaieldud ja selgitatud, on ohtralt fakte ja ringleb rohkesti uskumusi. Eks nii peagi olema: jahti pidades võetakse kellegi elu ning seetõttu ongi oluline alati kõigepealt küsida, kas tapmine on inimeste häirituse leevendamiseks möödapääsmatu või ehk oleks aeg mittesurmavad alternatiivid kasutusele võtta ja leppida looduse olemasoluga.

Kevadel alustas Loomus Aktiivsete kodanike Fondi toel projektiga “Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine”. Projekti eesmärk on kokku viia aastatega kogunenud teadmised-kogemused ja pikaajalisemad aktivistid uutega ning seeläbi tõhustada Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna huvikaitselist tegevust. Aeg on kokku võtta esimesed neli kuud (märtsist juunini).

Soome Toiduamet andis juulis teada, et Kaustineni karusloomafarmis avastati linnugripp. See märgib esimest teadaolevat linnugrippi nakatumist Soome karusloomafarmides. Viirust avastati hiljem ka Lõuna- ja Kesk-Pohjanmaa piirkondades tehistingimustes peetavatel karusloomadel, teadaolevalt vähemalt 10 karusloomafarmi, kus haigusjuhtumid on kinnitatud. 

Seadusandjana peaks toimuma mõtteviisi muutus, et me ei koostaks seadused vaid inimeste heaoluks, vaid me peaksime nägema tervikpilti, kuidas ka kaladel ja loomadel oleks parem.

25. mail 2023. aastal oli Loomuse korraldatud paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”. Lühikese ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” pidas Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, mida koos slaididega jagame siin: https://youtu.be/Te3xWXjCZbQ

Loomuse asutajaliige ja endine tegevjuht Kadri Taperson andis 2014. aastal 23 soovitust algajale loomaõiguslasele. Tegemist on suurepäraste soovitustega, mida siiani…

Taimsest piimast, jahieeskirjast, karusnahast ja annetustest!

Tule pane meile käpp alla ja aita meil liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Tule püsiannetajaks!

Suvi on täies hoos, küll rohkem vihmaga, aga ikkagi! See tähendab, et möödas on ka käesoleva aasta teine kvartal.