Pane Loomusele käpp alla ja tule püsiannetajaks!
Tule pane meile käpp alla ja aita meil liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Tule püsiannetajaks!
II kvartali annetuste kokkuvõte, 2023
Suvi on täies hoos, küll rohkem vihmaga, aga ikkagi! See tähendab, et möödas on ka käesoleva aasta teine kvartal.
Anu ja Farištamo Brüsselis!
Kui jälgisid juunikuus Loomuse sotsiaalmeediat, siis kindlasti nägid, et Loomuse juhatuse liige Anu Tensing ja kommunikatsioonijuht Farištamo Eller käisid Brüsselis. Loe lähemalt, mis nad seal tegid, mida endaga kaasa võtsid ja kuidas sõidu võimalikult keskkonnasõbralikuks tegid.
Miks tuleb keelata trofeejaht?
Kui minna veebilehele bookyourhunt.com, siis leiab seal mitmeid puhkusepakkumisi Eestis. Näiteks koprajahi puhkus 1400 euro eest, põdrajaht koertega, pruunkarujaht jne. Eestis on ka oma trofeejahi ettevõtted, näteks Wildest, mis pakub trofeejahte nii eestlastele kui ka inimestele üle kogu maailma. Nendega saab veebilehe järgi lasta karusid, kopraid, Euraasia ilveseid, hunte ja põtru.
Loomus: Jaanid ikka lihavabalt! + RETSEPTID
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Loomuse programm Taimsed Valikud kutsuvad jaane nii looma- kui ka keskkonnasõbralikult veetma ning valima täistaimsed pühadetoidud.
Jahikultuur – ökosüsteemi rudiment
Rääkides ükskõik millistest kahjudest ei saa lahenduseks olla elav maha lasta vaid seetõttu, et nad järgivad oma looduslikku instinkti elada.
Kes tellib jahi? Loomaõiguste konverentsi jahiteemalisest eelkonverentsist
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus taskuhäälingu Loomade Hääle eetris oli saade 8. Rahvusvahelisest loomaõiguste konverentsist (loomus.ee/konverents) “Isepäine loomaõiguslus? / Animal advocacy against the grain?” eelkonverentsist teemal jaht. Saates oli Farištamo Eller ja saatejuht Sirli Spelman.
Loomade Hääl Ida Raadios: rahvusvahelisest loomaõiguste konverentsist ISEPÄINE LOOMAÕIGUSLUS?
Loomade Hääle saade oli IDA raadio otse-eetris 9. mail teemal 8. rahvusvaheline loomaõiguste konverents: ISEPÄINE LOOMAÕIGUSLUS?. Saates oli külas konverentsi projektijuht ja Loomuse liige Saara Mildeberg ning saadet juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller. Saadet kuula siin.
Vaid kolm päeva on veel aega anda oma allkiri!
Vaid kolm päeva on veel aega anda oma allkiri rahvaalgatusele “Keelustame Eestis zoofiilia”.
Kas kõik saavad Eestiski lüpsta?
“Kõik saavad lüpsta” (“Milked”, Uus-Meremaa, 2022) on Jupiteris keskkonnakuu raames vaadatav dokumentaalfilm keskkonnaaktivistist Chris Huriwaist, kes vestles kümnete vilepuhujate ning…
Paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”
Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei…
Maailmamerede reostamisest ja rüüstamisest keskkonna ja kliimamuutuse võtmes
Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.
Miks mina oma last loomade näitusele ei vii
Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot u. 10-15 minuti pikkuse “külastuse” eest, aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla?
Ülepüügist keskkonna ja kliima vaatenurgast
Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.
Kliima temaatikas on teenimatult kõrvale jäänud kalapüük
Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.
New York City liigub edasi vähendamaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Kuidas on lood Tallinnaga?
17. aprillil 2023 esitasid New Yorgi linnapea Eric Adams ja kliimajuht ning New Yorgi linna keskkonnakaitse osakonna volinik Rohit T.…
Loomuse sünnipäevaviktoriin 2023
Suur kummardus ja pikk-pikk pai kõikidele Loomuse senistele ja tulevastele toetajatele! Kui Sa soovid ka Loomusele käpa alla panna, siis saad püsiannetuse vormistada Loomuse kodulehel, annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” või oma internetipangas.
I kvartali annetuste kokkuvõte, 2023
Esimene kvartal oli kirju ja töökas nagu ikka. Aga selles on õnneks meile toeks meie tublid toetajad. Aga kuidas jagunesid…
Loomuse uudiskiri – Loomuse sünnipäev
Palju õnne, LOOMUS! Loomus saab 30. aprillil juba 9. aastaseks. Sel puhul pisike VIKTORIIN! Kõikide osalejate vahel läheb 2. mail…
LOOMADE HÄÄL IDA RAADIOS: julmusevabast ja loomasõbralikust moest. “Ütleks, et ka ise disainerina leian end väga tihti mõttelt, et miks ma seda üldse teen.”
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl IDA Raadio eetris on Cärol Ott & KittleMood (Katre Kaarenperk Vanatoa), kes räägivad Loomuse julmusevabast moesõust ja julmusevabast moest üldse.
FILMIÕHTU “TURLOCK” JÄRELKAJA
Autor: Helena Saaremäel, läbib kooliprogrammi raames Loomuses kogukonnapraktikatKadrioru Saksa gümnaasium, 12. klass Üle-eelmisel nädalal korraldas Loomus munavabade munadepühade kampaania. Sellega…