Loomade Hääl IDA raadios: “Euroopa Parlamendi valimistest” 3. juunil 2024. aastal
Seekordse Loomade Hääle teemaks on Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuhil Sirli Kivastel oli külas Loomuse programmi- ja projektijuht Anu Tensing. Saadet…
Miks nõuavad loomakaitsjad Euroopa Komisjoni töö tõhustamist ja loomade heaolu voliniku määramist?
On aeg lõpetada loomade heaoluga seotud vastutuse üleandmine. Loomade heaolu tuleks selgelt integreerida asjaomase ELi voliniku ametinimetusse. Euroopa Parlamendi komisjonid peaksid töötama ELi loomade heaoluga seoses ühtse tervise lähenemisviisi alusel, pöörates säästvalt tähelepanu kodanike, loomade ja keskkonna tervisele.
Paneelvestlus “Euroopas loomade nimel” 23. mail 2024. aastal
Loomad ei saa valimas käia ega valida neid, kes loomakaitseseadusi teevad, aga inimesed saavad! Loomus analüüsis kandideerivate erakondade platvorme ja kandidaatide seisukohti ning eelnevaid tegusid poliitmaastikul.
Loomus kutsub arutlema loomakaitsest Euroopas
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub homme, 23. mail Tallinna Keskraamatukokku kuulama paneelvestlust “Loomade nimel Euroopas”. Loomus korraldab Euroopa Parlamendi valimiste…
Loomus kutsub tegema loomasõbralikku valikut: loomad ei saa valimas käia, meie saame
Loomus on kokku pannud põhjaliku analüüsi nii erakonna- kui kandidaaditasandil. Välja on toodud, mida erinevate erakondade programmid ütlevad loomade õiguste ja heaolu kohta ning ka kõikide kandidaatide seisukohad selles valdkonnas.
Loomad ei saa valimas käia, meie saame
Uuendatud 05. juuni 2024 kl 09:16. Taas on tulemas valimised, st meil kõigil on võimalus seista loomade eest. Loomad ei…
Valimistest ja Euroopast
Euroopa Parlamendi valimised on 9. juunil ja sel puhul tegi Loomus ülevaate kandideerivate erakondade platvormidest. Aasta alguses andis Loomus koostöös…
Plaan lubada kevadine hanejaht on sotsiaalne meede, sisuliselt sotsiaalse tapmise lubamine
Kordame oma seisukohta, et kevadine hanejaht peab jääma keelatuks ning rõhutame, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.
Samm õiges suunas oli plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki. Jahimeeste survel plaani muutmine on mõistetamatu ja tekitab küsimuse, miks ei seisa kliimaministeerium ja keskkonnaamet looduse eest. Liiki, kes on väheneva arvukusega, ei ole mitte mingit õigustust lubada küttida ja tappa.
Veelkord Kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühma teisest kohtumisest 14. veebruaril
Aga oluline on julgeda ühiskonnana ka elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine tööstuses ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline olenemata sellest, et see võib tunduda ebamugav.
Kevadine hanejaht peab jääma keelatuks
Kevadine hanejaht tuleb jätta keelatuks, Hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa. Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.
Loomuse tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule
Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…
Elusloomade transport ja loomade heaolu – kelle heast olust me tegelikult lähtume?
Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?
Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel?
Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!
Loomus: elusloomade pikamaa transport tuleb lõpetada
“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”
Lemmikloomade pidamistingimused alla igasugust arvestust: lemmikloomapoed Tartus
“Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”
7 olulist fakti elusloomade transpordi julmusest
Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.
Loomus andis välja 13 soovitust Euroopa Parlamenti kandideerijatele
Loomade heaolu ja kaitsega seotud teemad on valijate jaoks järjest olulisemad, mistõttu rõhutab Loomus vajadust igal Euroopa Parlamenti kandideerijal oma lubadustes arvestada ka loomadega, mistõttu on Loomus teinud omalt poolt 13 soovitust seoses loomakaitsega.
Analüüs: loomade õiguste tunnustamine aitaks loomi paremini kaitsta
Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüüs keskendus loomaõiguste ja looduse õiguste tunnustamisele. Loomade (ja ka looduse üldiselt) õiguste juriidiline tunnustamine aitaks ühelt poolt anda jõudu loomakaitseõiguse tõhustamisele ja rakendatavusele. Teisalt nähakse loomade n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum.
Soome uuendab Loomakaitseseadust: mis on hästi, mis on halvasti?
Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…
Vihma käest räästa alla: mille üle me kurvastame, kui tapamajja veetavad sead avariis hukkuvad?
Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?
Kadri Taperson: kellele on vaja loomakaitseseadust?
Praegu justkui käibelolevas koalitsioonileppes on kirjas kaks loomakaitsjatele huvipakkuvat rida. Üks ütleb, et loomakaitseseadust tuleks ajakohastada, teine, et taimse toidu osakaalu tuleks suurendada. Heauskne kodanik võiks ju arvata, et see annab võimaluse loomade elus midagi muuta, aga kasvõi õpetajate palgatõusuga või õieti selle mittetõusuga seonduvad lubadused leppes võtavad hea usu kõikuma.