Kordame oma seisukohta, et kevadine hanejaht peab jääma keelatuks ning rõhutame, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.
Samm õiges suunas oli plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki. Jahimeeste survel plaani muutmine on mõistetamatu ja tekitab küsimuse, miks ei seisa kliimaministeerium ja keskkonnaamet looduse eest. Liiki, kes on väheneva arvukusega, ei ole mitte mingit õigustust lubada küttida ja tappa.

Aga oluline on julgeda ühiskonnana ka elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine tööstuses ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline olenemata sellest, et see võib tunduda ebamugav.

Kevadine hanejaht tuleb jätta keelatuks, Hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa. Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.

Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”

“Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Loomade heaolu ja kaitsega seotud teemad on valijate jaoks järjest olulisemad, mistõttu rõhutab Loomus vajadust igal Euroopa Parlamenti kandideerijal oma lubadustes arvestada ka loomadega, mistõttu on Loomus teinud omalt poolt 13 soovitust seoses loomakaitsega.

Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüüs keskendus loomaõiguste ja looduse õiguste tunnustamisele. Loomade (ja ka looduse üldiselt) õiguste juriidiline tunnustamine aitaks ühelt poolt anda jõudu loomakaitseõiguse tõhustamisele ja rakendatavusele. Teisalt nähakse loomade n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum.

Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…

Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?

Praegu justkui käibelolevas koalitsioonileppes on kirjas kaks loomakaitsjatele huvipakkuvat rida. Üks ütleb, et loomakaitseseadust tuleks ajakohastada, teine, et taimse toidu osakaalu tuleks suurendada. Heauskne kodanik võiks ju arvata, et see annab võimaluse loomade elus midagi muuta, aga kasvõi õpetajate palgatõusuga või õieti selle mittetõusuga seonduvad lubadused leppes võtavad hea usu kõikuma.

Teen ettepaneku: avame seatööstuse tarbijale, näitame kõigile, millistes tingimustes loomad reaalsuseselavad, paneme tapamajja kaamerad ja näitame, kuidas nad tapetakse.

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)  
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel

“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!”  – Paul McCartney.

Kevadel alustas Loomus Aktiivsete kodanike Fondi toel projektiga “Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine”. Projekti eesmärk on kokku viia aastatega kogunenud teadmised-kogemused ja pikaajalisemad aktivistid uutega ning seeläbi tõhustada Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna huvikaitselist tegevust. Aeg on kokku võtta esimesed neli kuud (märtsist juunini).