Vihma käest räästa alla: mille üle me kurvastame, kui tapamajja veetavad sead avariis hukkuvad?
Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?
Kadri Taperson: kellele on vaja loomakaitseseadust?
Praegu justkui käibelolevas koalitsioonileppes on kirjas kaks loomakaitsjatele huvipakkuvat rida. Üks ütleb, et loomakaitseseadust tuleks ajakohastada, teine, et taimse toidu osakaalu tuleks suurendada. Heauskne kodanik võiks ju arvata, et see annab võimaluse loomade elus midagi muuta, aga kasvõi õpetajate palgatõusuga või õieti selle mittetõusuga seonduvad lubadused leppes võtavad hea usu kõikuma.
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme väidab, et Eesti seakasvatus peab püsima. Kas ikka peab?
Teen ettepaneku: avame seatööstuse tarbijale, näitame kõigile, millistes tingimustes loomad reaalsuseselavad, paneme tapamajja kaamerad ja näitame, kuidas nad tapetakse.
Loomuse kommentaarid ja soovitused keskkonnaameti eelnõule koos lisadega „Hundi küttimismahu kehtestamine 2023/2024. jahiaastaks”
Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.
Rootsis avalikustati julmad kaadrid farmist, mis varustab kanatööstust tibudega üle Euroopa, sh Eestit
Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.
Haneliste kevadine heidutusjaht – miks see peab jääma keelatuks
Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.
Euroopa angerjas tuleb võtta looduskaitse alla
Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel
Turunduskampaaniate taha peitupugenud loomatööstus
“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!” – Paul McCartney.
Huvikaitseprojektist: vahekokkuvõte I
Kevadel alustas Loomus Aktiivsete kodanike Fondi toel projektiga “Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine”. Projekti eesmärk on kokku viia aastatega kogunenud teadmised-kogemused ja pikaajalisemad aktivistid uutega ning seeläbi tõhustada Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna huvikaitselist tegevust. Aeg on kokku võtta esimesed neli kuud (märtsist juunini).
Millest oli juttu kalapaneelis – kuidas edasi?
Seadusandjana peaks toimuma mõtteviisi muutus, et me ei koostaks seadused vaid inimeste heaoluks, vaid me peaksime nägema tervikpilti, kuidas ka kaladel ja loomadel oleks parem.
Loe Joonas Plaani ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” üleskirjutus
25. mail 2023. aastal oli Loomuse korraldatud paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”. Lühikese ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” pidas Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, mida koos slaididega jagame siin: https://youtu.be/Te3xWXjCZbQ
Euroopa Komisjon toetab loomkatsete järkjärgulist lõpetamist, kuid lubab endiselt loomkatseid kosmeetikatoodetel
Euroopa Komisjon toetab loomkatsetes ja kemikaalikatsetes kasutamise järkjärgulist lõpetamist, kuid ignoreerib kodanike soove, mis puudutab loomkatseid kosmeetikatoodetel, ning lubab loomkatseid…
Loomadega seotud seadusloomesse peab kaasama ka loomade eest seisjad
Kuu alguses jagas Loomus pöördumist kliimaministri Kristen Michal poole lihtsa palvega, et meid kaasataks edaspidi selliste muudatuste tegemisel, mis on loomadega seotud. Hoolimata meie palvest on otsused tehtud ja seda ilma meid kaasamata.
Belgia keelustab kaitsealuste liikide jahitrofeede impordi
Belgia ministrite nõukogu kiitis 14. juulil heaks kliima-, keskkonna-, säästva arengu ja rohelise kokkuleppe ministri esitatud seadusandliku ettepaneku ohustatud loomaliikide jahitrofeede impordi keelamiseks.
Euroopa Parlamendi otsus lahjendada heitkoguste direktiivi annab võimaluse loomatööstusel keskkonna saastamisega jätkata
Euroopa Parlament hääletas tööstusheidete direktiivist tööstuslike veisefarmide heitkoguste väljajätmise poolt. Parlament hääletas ka komisjoni ettepaneku sea- ja linnukasvatusettevõtete ajakohastatud piirmäärade tühistamise poolt. Seeläbi nõrgeneb oluliselt Euroopa Komisjoni ettepanek, mis vähendaks suurimate saastajate heitkoguseid ning lükkab Euroopa Liidu oma kliimakohustuste täitmisest kõrvale.
Loomuse ja Eesti Loomakaitse Seltsi kohtumine justiitsministri Kalle Laanetiga
Kokkuvõttes jäi kõlama, et on vaja muutust nii seadustes kui mõttemaailmas, sest loomad on tundevõimelised ja neil on väärikus, millega tuleb inimestel arvestada.
Euroopa teadlased toetavad loomkatsetevaba teadust
Euroopa teadlased toetavad jätkuvalt Euroopa Liidu tegevuskava, et kiirendada üleminekut loomkatsetevabale teadusele. Juulikuus kirjutasid 80 Euroopa teadlast 15 ELi riigist alla avatud kirjale, milles kutsuvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ELi koostama vastavat tegevuskava.
Keskkonnaministeerium plaanib määrust nr 32 “Jahieeskiri” muuta. Loomus esitas oma seisukoha
Avaldame soovi olla edaspidi kaasatud selliste muudatuste tegemisel, sest loomi puudutavatesse otsustesse on meie meelest oluline kaasata ka loomakaitse- ja loomade eestkoste organisatsioonid.
Anu ja Farištamo Brüsselis!
Kui jälgisid juunikuus Loomuse sotsiaalmeediat, siis kindlasti nägid, et Loomuse juhatuse liige Anu Tensing ja kommunikatsioonijuht Farištamo Eller käisid Brüsselis. Loe lähemalt, mis nad seal tegid, mida endaga kaasa võtsid ja kuidas sõidu võimalikult keskkonnasõbralikuks tegid.
Euroopa liidu liikmesriigid nõuavad karusnahavaba Euroopat
Enamik liikmesriike nõudis eile, 26. juunil 2023 karusloomakasvatuse keelustamist ja palus Euroopa Komisjonil (EK) uurida võimalust keelustada tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete…
Miks tuleb keelata trofeejaht?
Kui minna veebilehele bookyourhunt.com, siis leiab seal mitmeid puhkusepakkumisi Eestis. Näiteks koprajahi puhkus 1400 euro eest, põdrajaht koertega, pruunkarujaht jne. Eestis on ka oma trofeejahi ettevõtted, näteks Wildest, mis pakub trofeejahte nii eestlastele kui ka inimestele üle kogu maailma. Nendega saab veebilehe järgi lasta karusid, kopraid, Euraasia ilveseid, hunte ja põtru.