Loomus kutsub tänasest jahiteemalisele eelkonverentsile, mis eelneb 8. loomaõiguste konverentsile “Isepäine loomaõiguslus? Liikumisesisesed ja -välised traditsioonid ja muutused”.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus taskuhäälingu Loomade Hääle eetris oli saade 8. Rahvusvahelisest loomaõiguste konverentsist (loomus.ee/konverents) “Isepäine loomaõiguslus? / Animal advocacy against the grain?” eelkonverentsist teemal jaht. Saates oli Farištamo Eller ja saatejuht Sirli Spelman. 

Leedu Seimis läbis eile, 6. juunil teise lugemise eelnõu, mis keelustaks karusloomade kasvatamise ja tapmise Leedus.

Rootsi loomakaitseorganisatsioon Djurens Rätt avaldas värskes aruandes, et Rootsi naaritsakasvandused aitavad kaasa ka teiste liikide ulatuslikele kannatustele ja vähemalt 30 miljoni indiviidi surmale aastas.

Loomade Hääle saade oli IDA raadio otse-eetris 9. mail teemal 8. rahvusvaheline loomaõiguste konverents: ISEPÄINE LOOMAÕIGUSLUS?. Saates oli külas konverentsi projektijuht ja Loomuse liige Saara Mildeberg ning saadet juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller. Saadet kuula siin.

Seksuaalvahekord loomaga on praegu Eestis n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. Loomuse hinnangul tuleb loomakaitseseadust muuta nõnda, et looma suhtes lubamatu teo alla kuuluks ka looma seksuaalne väärkohtlemine.

Vaid kolm päeva on veel aega anda oma allkiri rahvaalgatusele “Keelustame Eestis zoofiilia”.

Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei…

Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon.

Teaduspõhisus eeldab vääramatut poliitilist tahet loodust hoida!Luksust loodushoidu edasi lükata enam ei ole!Uus põlevkivikaevandus on vale suund! Lugupeetud kliimaminister Kristen…

Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.

Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures  ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.

Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.

Kormoranid on Eestis looduslik liik ja Eestis merealadelt ei ole ühtki kaasaegset uuringut, mis näitaks kormoranide mõju kalameeste poolt püütavate kalade “varudele”. Samas mõjutavad linnutundjate hinnangul kormoranid kohalikke kala-asurkondi  pigem positiivselt, süües väga palju jõudsalt kohalike kalade elupaiku hõivavat võõrliiki ümarmudilat. 

“Võttes arvesse kogu ELi ulatuslikku toetust loomadeta teadusele ja meie käsutuses olevaid muljetavaldavaid vahendeid, mis hõlmavad üha enam loomadeta teadustehnoloogiat, on ELil olemas kõik vajalikud vahendid, et tugevdada oma jõupingutusi ja püüdlusi loomadeta teadusele üleminekuks. Loodame, et Eesti ei jää pikalt ootama, vaid võtab loomkatsetevaba Eesti omalegi eesmärgiks,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

Teadusliku aruande “The Case Against Fur Factory Farming: a scientific review of animal welfare standards and ‘WelFur’ ” uuendatud versioonis rõhutatakse, et praegune regulatiivne raamistik loomade heaolu kaitsmiseks karusloomafarmides Euroopa Liidus on ebapiisav ja karusloomade heaolustandardid (WelFur) ei suuda tagada karusnaha saamiseks kasvatatavate naaritsate, rebaste ja kährikute heaolu.

Loomakaitse toetusrühma esimees on Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja aseesimees Helmen Kütt (SDE). Rühma kuuluvad Tanel Kiik (KE), Andrei Korobeinik (KE), Ester Karuse (KE), Vadim Belobrovtsev (KE), Mario Kadastik (REF), Tiit Maran (SDE).

Nüüdseks on suur osa ühiskonnast jõudnud arusaamisele, et loomkatsed praeguses ühiskonnas ei ole enam põhjendatud valik. Põhjuseid selleks on mitmeid. 

Milline võiks olla edukas Eesti? Kas eduka Eesti loovad edukad inimesed? Aga kes siis on edukas inimene ja mis motiveerib inimest olema edukas?  

Enne karistusaktsioonide elluviimist võiks riik selgeks teha, kas kormoran hoopis mitte ei kaitse meie kalavarusid?

Edukust peaks aga näitama hoopis see, kui paljud meist suudavad võtta omaks mõtteviisi, et teise tegevus puutub nii minusse kui kõigisse teistesse. Edukas inimene mõistab, et tema valikud puutuvad ka minusse ja sinusse, pärismaalasesse Austraalias ja Setumaal, ookeanis elavatesse korallidesse ja Aafrika elevantidesse.