Loomakaitse toetusrühma esimees on Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja aseesimees Helmen Kütt (SDE). Rühma kuuluvad Tanel Kiik (KE), Andrei Korobeinik (KE), Ester Karuse (KE), Vadim Belobrovtsev (KE), Mario Kadastik (REF), Tiit Maran (SDE).

Nüüdseks on suur osa ühiskonnast jõudnud arusaamisele, et loomkatsed praeguses ühiskonnas ei ole enam põhjendatud valik. Põhjuseid selleks on mitmeid. 

Milline võiks olla edukas Eesti? Kas eduka Eesti loovad edukad inimesed? Aga kes siis on edukas inimene ja mis motiveerib inimest olema edukas?  

Enne karistusaktsioonide elluviimist võiks riik selgeks teha, kas kormoran hoopis mitte ei kaitse meie kalavarusid?

Edukust peaks aga näitama hoopis see, kui paljud meist suudavad võtta omaks mõtteviisi, et teise tegevus puutub nii minusse kui kõigisse teistesse. Edukas inimene mõistab, et tema valikud puutuvad ka minusse ja sinusse, pärismaalasesse Austraalias ja Setumaal, ookeanis elavatesse korallidesse ja Aafrika elevantidesse.

Moebrändid kutsuvad komisjoni ühiselt üles toetama Euroopa kodanikualgatust Karusnahavaba Euroopa ning keelustama karusloomakasvatuse ja tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete impordi. Kodanikualgatusele andis oma toetusallkirja üle 1,7 miljoni Euroopa kodaniku, sh 6219 Eesti kodanikku.

Hea on lugeda, et Kruuse on avatud koostööle, ent ilusate sõnade taga võiksid olla ka teod. Ilusate sõnadega avalikkuse rahustamine loomakaitset ei paranda.

13. märtsil oli IDA raadios Loomuse otsesaade Loomade Hääl trofeejahist. Saatejuht Farištamo Eller ja saatekülalise Peeter Hussari vestlus on järele kuulatav siit. Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll pani saates kõlanud mõtted kirja, millele on lisatud lõppu Loomuse kommentaar.

Compassion in World Farming ja Eurogroup of Animals kutsuvad üles loobuma maailma esimesest kaubandusliku kaheksajalafarmi ideest, sest selle arendusplaanid paljastasid, millisel hulgal loomade julma kohtlemist ja keskkonnakahjusid see kaasa tooks. 

Metsalindude arvukus väheneb alates 1983. aastast igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.

Viime 1.03.2024 – 30.04.2024 Aktiivsete Kodanike Fondi toetuse abil läbi projekti: “Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine”.

Erakonnad, kellel teema pole isegi mainimist leidnud, on EKRE, Eesti 200, Parempoolsed ja Vasakpartei. EKRE hakkab silma selle poolest, et nad pole keskkonda ega kliimat isegi maininud kui teised pole leidnud veel seost toidu ja kliima vahel.

Loomus soovitab keskkonnaseadustiku muudatused kolmandal lugemisel maha hääletada ja jahiseadus avada, seejuures kaasata erinevad huvigrupid.

Öösihikute regulatsiooni läbiarutamine on olnud poolik, sellele on praegusel kujul vastu olnud nii Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium ja Riigikogu Õiguskomisjon, regulatsiooni välja töötamisse pole piisavalt kaasatud sidusrühmi.

Täna, 16. veebruaril kell 17:30 on Kalevi Rotermanni Maiustuste Meistrikojas (Roseni 7, 2. korrus) Loomuse valimiskompassi tutvustus. Toimub ka debatt Riigikogusse kandideerivate erakondade esindajatega, kus osalevad Natalie Mets Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Hanah Lahe Reformierakonnast, Fideelia Signe Roots Eestimaa Rohelistest, Manuela Pihlap Keskerakonnast ja Indrek Luberg Parempoolsetest. 

Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides. Seda seisukohta on väljendanud Keskkonnaministeerium, mitmed huvirühmad ning selline otsus tehti Riigikogu Õiguskomisjonis.

Hea Riigikogu liige, palun, ütle EI öösihikute muudatusettepanekule!

Kahjuks peab tõdema, et loomade õigused ja heaolu erakondade valimisplatvormidesse enamasti ei jõua, nii ka seekord. Seda enam, et tegelikult erakondade siseselt enamasti nendel teemadel väga konsensust ei ole, st igas erakonnast leiab loomasõbralikke kandidaate, mõnes muidugi rohkem kui teises. Näiteks karusloomafarmide keelustamise poolt hääletanute seast oli Riigikogu liikmeid igast erakonnast ja ka vastu hääletanuid oli mitmest erakonnast.

Kui Loomus 2014. aastal loodi, oligi üks meie suuremaid eesmärke karusloomafarmide keelustamine Eestis ning vastava eelnõu võttis Riigikogu 55 poolthääle ja 19 vastuhäälega vastu 2021. aasta juunikuus.

Loomuse podcastis Loomuse Akadeemia räägime erinevatel loomade õigustega seotud teemadel. Viimases saates vestles Loomuse kommunikatsioonijuhi Farištamo Eller Eurogroup for Animalsi…

Märtsi alguses toimuvatel Riigikogu valimistel aitab õiget valikut teha loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koostatud valimiskompass. Loomus saatis kõikidele kandidaatidele järgnevad…