Täna on Annetamistalgud ja kutsume Sind täna toetama loomi ja Loomust läbi “Ma armastan aidata” keskkonnas. Nagu varasematelgi aastatel paneb Swedbank Eestis oma panuse juurde kõikidele annetustele, mis on tehtud 28. novembril “Ma armastan aidata” keskkonnas.

“Meil on erakordselt hea meel ja oleme tohutult tänulikud, et nii paljud söögikohad on sel aastal meile appi tulnud,” rõõmustas programmijuht Anu Tensing. “See annab igale loomasõbrale ja taimetoiduhuvilisele võimaluse proovida midagi uut ja maitsvat tehes samal ajal ka head loomadele.”

Kirjutasime Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele kirja. Euroopa kodanikualgatused ei tohi jääda tähelepanuta!

Esimest korda esitasid enam kui 30 loomakaitseorganisatsiooni, sh Loomus, Euroopa Ombudsmanile ametliku kaebuse selle kohta, et EuroopaKomisjonei järginud oma kohustust Euroopa kodanikualgatusele, milles 1,4 miljonit kodanikku taotles puuride keelustamist.

Teen ettepaneku: avame seatööstuse tarbijale, näitame kõigile, millistes tingimustes loomad reaalsuseselavad, paneme tapamajja kaamerad ja näitame, kuidas nad tapetakse.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ootab kõiki loomasõpru heategevuslikule mälumänguõhtule loomade heaks 28. novembril kell 18 kohvikus Nihe.

Pane oma teadmised proovile! Kutsume kõiki loomasõpru Annetamistalgute raames panema proovile oma looma- ja loomakaitsealaseid teadmisi ning mõnusalt aega veetma…

Alati tasub meeles pidada, et enamus brändid on uhked oma loomasõbralikkuse üle ja jagavad seda teadmist heameelega ka ülejäänud maailmaga. 

Mehedki võiksid nautida ilurituaale ning hoolitseda oma välimuse eest põnevatel ja nauditavail viisidel. Seetõttu on LILU otsustanud sel aastal pühendada 14.veebruari tähistamise täielikult meestele.

Valimiste eel küsisime oma valimiskompassis kõikidelt kandidaatidelt ja peale valimisi kõikidelt Riigikogu liikmetelt, kas loomade seksuaalne väärkohtlemine peaks olema loomakaitseseaduse põhjal määratletud looma suhtes lubamatu teona? Küsisime seda uuesti nüüd novembris.

Loomakaitsjad taunivad kauplustes lemmikloomade müümist ja leiavad, et loomakaitseseaduses tuleks sätestada lemmikloomade kaupluses müügi keeld. Neli loomakaitseorganisatsiooni algatasid rahvaalgatuse, et koguda allkirju kaupluses loomade müümise keelu toetuseks.

Mina pakuks välja, et angerjafestivali võiks edasi pidada, aga uues kuues. Sellest võiks teha festivali, kus hinnatakse angerjat kui indiviidi ja räägitakse temast muinasjutte, müüte ja tõsilugusid. Angerja eluiga võib olla kuni 80 eluaastat ning on müüte ja legende sellest, kuidas nad 100 aastaseks elavad. Neil on sama pikk eluiga kui inimestel ja kuigi nad ei ole meile väga sarnased ega paista silmale nunnud, siis nendes on teatud salapära, mis inimesi köidab. Alustasin seda analüüsi teadmisega, et inimesed teavad angerjatest vähe. Ta hoiab endale veel paljusid saladusi, mida oleks põnev kohe ja kiiresti teada saada, kuid tundub, et me peame inimestena nad rahule jätma, et nad jõuaks taastuda ja rahulikult elada. Võib-olla kui nad on oma populatsiooni taas kõrgustesse seadnud ja kui meie tehnoloogia on piisavalt arenenud, siis pajatab ta meile kõik saladused nii, et me neid sealjuures enam tapma ei peaks. 

Loomuse algatatud rahvaalgatus “Keelustame Eestis zoofiilia” oli 23. oktoobril õiguskomisjonis, kus otsustati algatus edasi Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks saata. Ametlikult edastati algatus Vabariigi Valitsusele 8. novembril.

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Uuring on leidnud, et paljud meediaväljaanded, mis kliimakriisi tõsiselt võtavad, ei sea vegantoitu esikohale ning jagavad endiselt peamiselt liharetsepte.

Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)  
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel

Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses.

Riigikogu õiguskomisjon kuulas eilsel istungil ära Loomuse kollektiivse pöördumise „Keelustame Eestis zoofiilia”, otsustas pöördumise edastada valitsusele seisukoha kujundamiseks ja vastamiseks ning sõltuvalt valitsuse seisukohast teema juurde tagasi tulla ja kaaluda eelnõu algatamist. 

Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl avalik salvestus toimus selleaastasel Veganmessil 7. oktoobril. Saates käisid zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran ja Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Saate teemadeks olid kriitiliselt ohustatud liik angerjas ning nende nuumlad ja kalafarmid üleüldiselt.