Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Uuring on leidnud, et paljud meediaväljaanded, mis kliimakriisi tõsiselt võtavad, ei sea vegantoitu esikohale ning jagavad endiselt peamiselt liharetsepte.

Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)  
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel

Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses.

Riigikogu õiguskomisjon kuulas eilsel istungil ära Loomuse kollektiivse pöördumise „Keelustame Eestis zoofiilia”, otsustas pöördumise edastada valitsusele seisukoha kujundamiseks ja vastamiseks ning sõltuvalt valitsuse seisukohast teema juurde tagasi tulla ja kaaluda eelnõu algatamist. 

Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl avalik salvestus toimus selleaastasel Veganmessil 7. oktoobril. Saates käisid zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran ja Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Saate teemadeks olid kriitiliselt ohustatud liik angerjas ning nende nuumlad ja kalafarmid üleüldiselt.

Suur ja siiras aitäh kõigile, kes toetavad Loomuse püüdlusi loomasõbralikuma maailma suunas!

Alates 2024. aasta jaanuarist on Soomes suguühe loomaga keelatud. Eestis on seksuaalvahekord loomaga veel nö “hall ala”, sest otseselt lubatud…

Eelmisel aastal alustas Loomus kampaaniat zoofiilia keelustamiseks Eestis, mille üks osa on rahvaalgatus, mis kogus lühikese ajaga 4422 allkirja. Rahvaalgatus on Riigikogu õiguskomisjonis esmaspäeval, 23. oktoobril.

Ootame ka Sinu abi! Sinu sisend aitab meil kaardistada söögikohti ja taimse piima eest küsitavad lisatasud ning näidata söögikohtadele, et nende juba olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid ootavad, et nad kaotaks taimse piima lisatasu. Kui tead mõnd toredat söögikohta, kus ei olegi sellist lisatasu, siis ootame ka seda infot.

“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!”  – Paul McCartney.

Sügis hoogsalt käes, st on juba aeg kokku võtta III kvartali annetused ja toetused. Vaatame, mis nende kuude jooksul toimus.

Inimesed on oma tegevusega eraldanud end loodusest ja loomulikkusest nii tugevalt, et on raske enam öelda, mis on inimestele loomulik ja mis mitte. Mitmed organisatsioonid ja uuringud kinnitavad, et täistaimne toitumine on tervislik, piisav toitainete kättesaamiseks ning sobib igas vanuses inimestele. Olenemata sellest, kas me varemalt olime herbivoorid ja kas me täna oleme omnivoorid, on meie liha tarbimine siiski tahtmispõhine, mitte vajaduspõhine. See tahtmine tapab aga jõudsalt nii meid endid kui planeeti.

Eelmisel nädalal arutati Euroopa Parlamendis (EP) eurooplaste üleskutset luua karusnahavaba Euroopa. Sõna võtsid loomakaitseorganisatsioonid, teadlased ja endised karusnahatööstuse esindajad, kes kordasid, et Euroopa Liit (EL) peab karusloomakasvatuse julma tava lõplikult keelustama, ning rõhutasid loomade heaolu käsitlevate täielike ettepanekute avaldamise tähtsust.

Kas puurivabadus on lahendus? Kui me räägime “munakanade heaolust” ja “õnnelikest munakanadest”, siis tegelikult räägime tarbija ja tootja heaolust, mitte loomade omast. Me räägime sellest, kuidas saaks tootja toota ja tarbija tarbida muna ning samal ajal end hästi tunda. Ühelgi elusolendil ei saa nö hea olla, kui kogu tema eksistents põhineb tema ära kasutamisel.

Loomakaitseorganisatsioonid, sh Loomus, ja ka loetud Euroopa Parlamendi liikmed kogunesid Brüsselis Berlaymonti hoone ette ja kutsusid Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyeni üles avalikustama lubatud täielikke ettepanekuid loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohta.

Suurulukite küttimisload määrab igas piirkonnas nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate majandushuvide esindajad. Laua taga saavad kokku põllumehed, metsaomanikud, riigimetsa haldajad, jahimehed. Üheski nõukogus ei ole aga loomade eestkostjaid ega looduskaitsjaid, on vaid majanduslikult huvitatud osapooled. 

Sel laupäeval ja pühapäeval, 7. ja 8. oktoobril kell 11.00-18.00 leiab Tallinna Kultuurikatlas aset järjekorras juba 13. veganmess, kus tutvustatakse taimseid tooteid ja vegan elustiili.

Külastasime loomuslastega septembri algul Rahvusvahelist Loomaõiguste Konverentsi Luxembourgis. Kuna mitmed meist on lennutranspordiga reisimise vastu, otsustasime autoga mineku kasuks. Ootame järgmise aasta konverentsi pikisilmi.  

Maailma suurim rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon World Wildlife Fund (WWF) küsib, kuidas keskmine indiviid saab teha oma igapäevaelus selliseid muudatusi, millel on…

Pikka aega on vaieldud selle üle, kas elu pärast surma eksisteerib. Loomade jaoks tööstuses elu enne surma ei ole. 2.…