Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituste põhjal peaks näiteks rohkem tarbima köögivilju, sh kaunvilju, ning erinevaid puuvilju ja marju, vähem tarbima magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed ning sea- ja veiseliha. Statistikaameti andmetel (PM42) tarbis Eesti inimene 2022. aastal keskmiselt 39,9 kg sealiha, mis teeb ligikaudu 110 g päevas, samas on TAI soovitus kuni 100 g punast (so. veise, sea jne) liha nädalas. See tähendab, et Eesti inimene tarbib keskmiselt nädalase TAI soovitatud lihakoguse vähem kui nädalaga.

Kas tarbijad peaksid taimse piima eest lisatasu maksma? California kodanikud väidavad, et ei peaks, sest tegemist on diskrimineerimisega, ning esitasid tuntud sõõrikukohviku Dunkin’ Donuts vastu ühisha

Eestis on seksuaalvahekord loomaga hetkel n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. 2023. aastal…

“Meie toidusüsteemil on tohutu mõju nii keskkonnale kui meie tervisele. Seda on rõhutanud juba pikalt mitmed uuringud ja organisatsioonid,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Julgustame uuel aastal kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikud, sh oma toidutaldrikul, ent loomulikult vajame kiiret muutust toidusüsteemis ja ühiskondlikus suhtumises.”

Loomus kutsub kõiki üles oma hoolimist lindudesse, loomadesse ja teistesse inimestesse väljendama ilutulestiku laskmisest loobumisega. “On aeg see ajast ja arust traditsioon jätta sinna, kus on selle koht – ajalukku,” ütles Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

„On šokeeriv näha, kui palju kaugemale linnud lendavad öödel, kui lastakse ilutulestikku, võrreldes teiste öödega,“ ütleb MPI-AB teadur ja uuringu esimene autor Andrea Kölzsch. „Mõned isendid lendasid ühe öö jooksul sadu kilomeetreid, läbides vahemaid, mida nad tavaliselt lendavad ainult rände ajal.“

Ürituse “Jõulud taimsete valikutega” alla jagame samuti terve nädala jooksul veganretsepte, nii uusi kui ka vanu lemmikuid, nippe ja soovitusi, kuidas veeta jõulupühad looma-, keskkonna- ja kõhusõbralikult.

Lõpuks oli võimalus keelustada nii karusloomafarmid terves Euroopa Liidus (EL) kui ka tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomine, kuid Euroopa Komisjon (EK) ei suutnud seda otsust vastu võtta. Selle asemel otsustas EK ära oodata Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuse.

Euroopa Liidu Kohus langetas otsuse Saksa kemikaalifirma Symrise AG kahjuks, kes vaidlustas Euroopa Kemikaaliagentuuri nõude, mis kohustas neid tegema loomkatseid kahe kosmeetikakomponendiga.

Täna on Annetamistalgud ja kutsume Sind täna toetama loomi ja Loomust läbi “Ma armastan aidata” keskkonnas. Nagu varasematelgi aastatel paneb Swedbank Eestis oma panuse juurde kõikidele annetustele, mis on tehtud 28. novembril “Ma armastan aidata” keskkonnas.

“Meil on erakordselt hea meel ja oleme tohutult tänulikud, et nii paljud söögikohad on sel aastal meile appi tulnud,” rõõmustas programmijuht Anu Tensing. “See annab igale loomasõbrale ja taimetoiduhuvilisele võimaluse proovida midagi uut ja maitsvat tehes samal ajal ka head loomadele.”

Kirjutasime Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele kirja. Euroopa kodanikualgatused ei tohi jääda tähelepanuta!

Esimest korda esitasid enam kui 30 loomakaitseorganisatsiooni, sh Loomus, Euroopa Ombudsmanile ametliku kaebuse selle kohta, et EuroopaKomisjonei järginud oma kohustust Euroopa kodanikualgatusele, milles 1,4 miljonit kodanikku taotles puuride keelustamist.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ootab kõiki loomasõpru heategevuslikule mälumänguõhtule loomade heaks 28. novembril kell 18 kohvikus Nihe.

Loomakaitsjad taunivad kauplustes lemmikloomade müümist ja leiavad, et loomakaitseseaduses tuleks sätestada lemmikloomade kaupluses müügi keeld. Neli loomakaitseorganisatsiooni algatasid rahvaalgatuse, et koguda allkirju kaupluses loomade müümise keelu toetuseks.

Loomuse algatatud rahvaalgatus “Keelustame Eestis zoofiilia” oli 23. oktoobril õiguskomisjonis, kus otsustati algatus edasi Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks saata. Ametlikult edastati algatus Vabariigi Valitsusele 8. novembril.

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.

Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)  
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel

Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses.

Riigikogu õiguskomisjon kuulas eilsel istungil ära Loomuse kollektiivse pöördumise „Keelustame Eestis zoofiilia”, otsustas pöördumise edastada valitsusele seisukoha kujundamiseks ja vastamiseks ning sõltuvalt valitsuse seisukohast teema juurde tagasi tulla ja kaaluda eelnõu algatamist.