Kas kõik saavad Eestiski lüpsta?
“Kõik saavad lüpsta” (“Milked”, Uus-Meremaa, 2022) on Jupiteris keskkonnakuu raames vaadatav dokumentaalfilm keskkonnaaktivistist Chris Huriwaist, kes vestles kümnete vilepuhujate ning…
Paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”
Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei…
Maailmamerede reostamisest ja rüüstamisest keskkonna ja kliimamuutuse võtmes
Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.
Miks mina oma last loomade näitusele ei vii
Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot u. 10-15 minuti pikkuse “külastuse” eest, aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla?
Ülepüügist keskkonna ja kliima vaatenurgast
Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.
Kliima temaatikas on teenimatult kõrvale jäänud kalapüük
Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.
New York City liigub edasi vähendamaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Kuidas on lood Tallinnaga?
17. aprillil 2023 esitasid New Yorgi linnapea Eric Adams ja kliimajuht ning New Yorgi linna keskkonnakaitse osakonna volinik Rohit T.…
Loomuse sünnipäevaviktoriin 2023
Suur kummardus ja pikk-pikk pai kõikidele Loomuse senistele ja tulevastele toetajatele! Kui Sa soovid ka Loomusele käpa alla panna, siis saad püsiannetuse vormistada Loomuse kodulehel, annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” või oma internetipangas.
I kvartali annetuste kokkuvõte, 2023
Esimene kvartal oli kirju ja töökas nagu ikka. Aga selles on õnneks meile toeks meie tublid toetajad. Aga kuidas jagunesid…
Loomuse uudiskiri – Loomuse sünnipäev
Palju õnne, LOOMUS! Loomus saab 30. aprillil juba 9. aastaseks. Sel puhul pisike VIKTORIIN! Kõikide osalejate vahel läheb 2. mail…
LOOMADE HÄÄL IDA RAADIOS: julmusevabast ja loomasõbralikust moest. “Ütleks, et ka ise disainerina leian end väga tihti mõttelt, et miks ma seda üldse teen.”
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl IDA Raadio eetris on Cärol Ott & KittleMood (Katre Kaarenperk Vanatoa), kes räägivad Loomuse julmusevabast moesõust ja julmusevabast moest üldse.
FILMIÕHTU “TURLOCK” JÄRELKAJA
Autor: Helena Saaremäel, läbib kooliprogrammi raames Loomuses kogukonnapraktikatKadrioru Saksa gümnaasium, 12. klass Üle-eelmisel nädalal korraldas Loomus munavabade munadepühade kampaania. Sellega…
Loomkatsed on minevik. Miks mitte olla esimene riik Euroopas, kes loobub loomkatsetest leides uued lahendused ja alternatiivsed meetodid
Nüüdseks on suur osa ühiskonnast jõudnud arusaamisele, et loomkatsed praeguses ühiskonnas ei ole enam põhjendatud valik. Põhjuseid selleks on mitmeid.
Elurikkust mittehoidev Eesti on rumal Eesti
Milline võiks olla edukas Eesti? Kas eduka Eesti loovad edukad inimesed? Aga kes siis on edukas inimene ja mis motiveerib inimest olema edukas?
Sinu valikud puutuvad minusse
Edukust peaks aga näitama hoopis see, kui paljud meist suudavad võtta omaks mõtteviisi, et teise tegevus puutub nii minusse kui kõigisse teistesse. Edukas inimene mõistab, et tema valikud puutuvad ka minusse ja sinusse, pärismaalasesse Austraalias ja Setumaal, ookeanis elavatesse korallidesse ja Aafrika elevantidesse.
Mõtteid munavabade munadepühade veetmiseks
Autor: Helena Saaremäel, läbib kooliprogrammi raames Loomuses kogukonnapraktikatKadrioru Saksa gümnaasium, 12. klass Lihavõtted on rõõmu ja uute alguste aeg, kuid…
Lemmiklooma võtmine peab olema läbimõeldud otsus!
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl eetris on mittetulundusühingu Rõõmsad Hüpped (rhvarjupaik.ee) asutajad ja loomakaitsjad Martin Enn ja Kati Sulp, kes räägivad pühade eel küülikutest. Küsimuste korral võib Martini ja Katiga ühendust võtta kirjutades aadressile: info@rhvarjupaik.ee. Saatejuht on Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. Saate kirjutas üles Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll.
Kas loomakaitse on Eestis heas seisus?
Hea on lugeda, et Kruuse on avatud koostööle, ent ilusate sõnade taga võiksid olla ka teod. Ilusate sõnadega avalikkuse rahustamine loomakaitset ei paranda.
Loomuse lugemissoovitus #3 “How to Create a Vegan World: A Pragmatic Approach”
Loomuse märtsikuu lugemissoovituse annab semiootika tudeng ja Loomuse vabatahtlik Laura Sauga-Tilk. Tobias Leenarti raamat “How to create a vegan world: a pragmatic approach” on ilmunud 2017. aastal ja hetkeseisuga ei ole eesti keelde seda tõlgitud.
Loomade Hääl IDA raadios. Trofeejahist
13. märtsil oli IDA raadios Loomuse otsesaade Loomade Hääl trofeejahist. Saatejuht Farištamo Eller ja saatekülalise Peeter Hussari vestlus on järele kuulatav siit. Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll pani saates kõlanud mõtted kirja, millele on lisatud lõppu Loomuse kommentaar.
UURING: ainuüksi toiduainete tootmise heitkogused viivad kliimasoojenemise üle 1,5°C
Ainuüksi meie toidusüsteem põhjustab globaalset kuumenemist rohkem kui Pariisi kokkuleppes sätestati, 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Märtsi alguses avaldatud uuringus uuriti kasvuhoonegaaside heitkoguseid, toitumise keskkonnamõju ja kliimakriisi.