Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro leiab, et inimesed, kes peavad loomaõiguslust radikaalseks, tõmbavad väga selge lõhe inimese ja teiste liikide vahele. Kui mõni liik on elus, järelikult on tal siin maailmas oma asi ajada ning inimene ei peaks tema olemasolu mõtestama oma reeglite järgi.

Elamine nii, et on aega mõelda omi mõtteid, kasvatada toitu, kulgeda ilma elektri, sotsiaalmeedia ja muu selliseta … Eks see vist olegi luksus, sest kuidagi märkamatult oleme ehitanud endale maailma, kus kasinusele, vähesega rahul olemisele ja alalhoidlikkusele vaadatakse lausa viltu.

Eestis on inflatsioon ligi 25% mistõttu tõusevad ka toiduainete hinnad ning tootjad pöörduvad abi saamiseks riigi poole. Toidu julgeolek on väga oluline, aga millise toidu?

Hardi leidis tee Loomuseni kolme aasta eest, kui mõistis, et talle on omane veganlust levita läbi armastuse ja positiivsete sõnumite.

Loomaõiguste liikumise ja MTÜ Loomus üks asutajaid Kadri Taperson leiab, et ehkki sõna „radikaalsus“ esitletakse sageli negatiivse alatooniga, peabki mõtlev inimene radikaalne olema, sest ehkki ühiskondlikud muutused võtavad kaua aega, ei õigusta see tundlike olendite armutut ekspluateerimist – elada tahavad ka putukad.

Ka Eesti Loomakaitseseadus peab kala loomaks ja selle § 4 järgi on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.

Artikli avaldas Delfi Lemmiklooma portaal ja see põhineb Tiit Marani tänavuse Arvamusfestivali „Õigus või õiglus?“ alal peetud ettekandel „Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne?“.

Loomus osales Fridays for Future Eesti korraldatud Climate live’il “Tuleviku nimel” pakkudes kõigile maitsmiseks taimseid piimasid. Ikka samuti tuleviku nimel. Loomuse asutaja loomaõiguslane Kadri Taperson kirjutas selleks puhuks ka luuletuse “Seisan laval”, mille luges laval ette Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

Terve kuu vältel oleme kutsunud teid kõiki tegema taimseid piimavalikuid. Aitäh, et selle väljakutse vastu võtsite!

VIIMANE PÄEV ÖELDA “EI” LOOMKATSETELE! Kodanikualgatus Euroopa kodanike rahvaalgatus „Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa“ ehk „Save Cruelty Free Cosmetics“…

Loomuse akadeemias arutles MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller Soomes huntide kaitsega tegeleva Luonto-Liiton susiryhmä eestvedaja Francisco Sáncheziga selle üle, milline on võsavillemite olukord põhjanaabrite juures. Juurde kirjutasime ka loomade olukorrast Eestis.

Peamine põhjust, miks mitte tarbida loomse piima, on muidugi loomad! Piimatööstuses kõige rohkem kasutatavad loomad on vaieldamatult lehmad.

Tapetud karu ei saa midagi õppida. Põhjendused nende küttimiseks pole loogilised, vaid kõlavad ettekäänetena, millega võimaldatakse karude küttimine meelelahutusena.

Augusti lõpp juba paistab, aga jätkame ka septembris, eks ole? 🙂

Ja see on enam kui 10 korda rohkem kui läheks vaja näiteks kaerapiima tootmiseks. Kusjuures loomsete produktide, sh loomse piima, tootmine on üks peamisi kliimasoojenemise põhjustajaid, looduslike elupaikade ja liigirikkuse hävitajaid.

Statens Serum Institut avaldas oma kauaoodatud tervisehinnangu seoses Taani naaritsafarmide taasavamisega. Taani valitsus kehtestas ajutise naaritsakasvatuse keelu kuni 2023. aastani, pärast COVID-19 puhangut mitmesajas naaritsafarmis, mille tulemusena tapeti kogu riigi naaritsapopulatsioon.

Täna leiad uudiskirjast nipid-trikid, tootesoovitused ja ühe eriti hea retsepti!

Kas piimast leiab ikkagi kasvamise jõu?

Meil on väga hea meel, et oleme teilt saanud ka vihjeid selle kohta, mida te uudiskirjades näha tahaksite. Näiteks küsisite, kuidas ise teha taimset piima või piimatooteid. Seega jagame siin Sinuga, kuidas teha kaerapiima ja kaerajuustu.

Annetusalgatus “Aita lõpetada vibujaht Eestis!” kogus üle 1000 euro! Aitäh kõigile, kes toetasid!

Lene teekond Loomuses algas 2021. aasta kevadel, mil tal oli rohkem vaba aega ja ta tahtis sellega midagi kasulikku teha.