Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…

Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?

Praegu justkui käibelolevas koalitsioonileppes on kirjas kaks loomakaitsjatele huvipakkuvat rida. Üks ütleb, et loomakaitseseadust tuleks ajakohastada, teine, et taimse toidu osakaalu tuleks suurendada. Heauskne kodanik võiks ju arvata, et see annab võimaluse loomade elus midagi muuta, aga kasvõi õpetajate palgatõusuga või õieti selle mittetõusuga seonduvad lubadused leppes võtavad hea usu kõikuma.

Teen ettepaneku: avame seatööstuse tarbijale, näitame kõigile, millistes tingimustes loomad reaalsuseselavad, paneme tapamajja kaamerad ja näitame, kuidas nad tapetakse.

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Teeme ettepanekud:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla
Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune)  
Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti aladel

“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!”  – Paul McCartney.

Kevadel alustas Loomus Aktiivsete kodanike Fondi toel projektiga “Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine”. Projekti eesmärk on kokku viia aastatega kogunenud teadmised-kogemused ja pikaajalisemad aktivistid uutega ning seeläbi tõhustada Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna huvikaitselist tegevust. Aeg on kokku võtta esimesed neli kuud (märtsist juunini).

Seadusandjana peaks toimuma mõtteviisi muutus, et me ei koostaks seadused vaid inimeste heaoluks, vaid me peaksime nägema tervikpilti, kuidas ka kaladel ja loomadel oleks parem.

25. mail 2023. aastal oli Loomuse korraldatud paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”. Lühikese ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” pidas Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, mida koos slaididega jagame siin: https://youtu.be/Te3xWXjCZbQ

Euroopa Komisjon toetab loomkatsetes ja kemikaalikatsetes kasutamise järkjärgulist lõpetamist, kuid ignoreerib kodanike soove, mis puudutab loomkatseid kosmeetikatoodetel, ning lubab loomkatseid…

Kuu alguses jagas Loomus pöördumist kliimaministri Kristen Michal poole lihtsa palvega, et meid kaasataks edaspidi selliste muudatuste tegemisel, mis on loomadega seotud. Hoolimata meie palvest on otsused tehtud ja seda ilma meid kaasamata.

Belgia ministrite nõukogu kiitis 14. juulil heaks kliima-, keskkonna-, säästva arengu ja rohelise kokkuleppe ministri esitatud seadusandliku ettepaneku ohustatud loomaliikide jahitrofeede impordi keelamiseks.

Euroopa Parlament hääletas tööstusheidete direktiivist tööstuslike veisefarmide heitkoguste väljajätmise poolt. Parlament hääletas ka komisjoni ettepaneku sea- ja linnukasvatusettevõtete ajakohastatud piirmäärade tühistamise poolt. Seeläbi nõrgeneb oluliselt Euroopa Komisjoni ettepanek, mis vähendaks suurimate saastajate heitkoguseid ning lükkab Euroopa Liidu oma kliimakohustuste täitmisest kõrvale.

Kokkuvõttes jäi kõlama, et on vaja muutust nii seadustes kui mõttemaailmas, sest loomad on tundevõimelised ja neil on väärikus, millega tuleb inimestel arvestada.

Euroopa teadlased toetavad jätkuvalt Euroopa Liidu tegevuskava, et kiirendada üleminekut loomkatsetevabale teadusele. Juulikuus kirjutasid 80 Euroopa teadlast 15 ELi riigist alla avatud kirjale, milles kutsuvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ELi koostama vastavat tegevuskava.

Avaldame soovi olla edaspidi kaasatud selliste muudatuste tegemisel, sest loomi puudutavatesse otsustesse on meie meelest oluline kaasata ka loomakaitse- ja loomade eestkoste organisatsioonid.

Kui jälgisid juunikuus Loomuse sotsiaalmeediat, siis kindlasti nägid, et Loomuse juhatuse liige Anu Tensing ja kommunikatsioonijuht Farištamo Eller käisid Brüsselis. Loe lähemalt, mis nad seal tegid, mida endaga kaasa võtsid ja kuidas sõidu võimalikult keskkonnasõbralikuks tegid.

Enamik liikmesriike nõudis eile, 26. juunil 2023 karusloomakasvatuse keelustamist ja palus Euroopa Komisjonil (EK) uurida võimalust keelustada tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete…