Teaduspõhisus eeldab vääramatut poliitilist tahet loodust hoida!Luksust loodushoidu edasi lükata enam ei ole!Uus põlevkivikaevandus on vale suund! Lugupeetud kliimaminister Kristen…

Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.

Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot u. 10-15 minuti pikkuse “külastuse” eest, aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla? 

Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures  ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.

Valides eetilised kingitused aitame tagada, et kingituste ilu ei oleks saavutatud loomade ega keskkonna kahjuks ning aitame kaasa õiglase ja säästva maailma loomisele.

Loomaõiguste konverentsil “Isepäine loomaõiguslus” 16.-18. juunil saab ülevaate liikumise ajaloost, misjärel on ettekanded jagatud ühisnimetajate järgi teemaplokkidesse nagu soorollid,  alternatiivid ja utoopiad,  religioon, privileegid ja kriitilised väljavaated, poliitika ja huvikaitse, esteetilised strateegiad, loomad ekraanil, loomakatsed ning kultuuritavad.

Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.

17. aprillil 2023 esitasid New Yorgi linnapea Eric Adams ja kliimajuht ning New Yorgi linna keskkonnakaitse osakonna volinik Rohit T.…

Loomus koos rahvusvahelise loomakaitse organisatsiooni FOUR PAWS ja Fur Free Alliance’i karusnahavaba programmiga Fur Free Retailer tervitavad ühe maailma suurima sporditoodete brändi PUMA otsust mitte kasutada oma toodetes karusnahka. 

Suur kummardus ja pikk-pikk pai kõikidele Loomuse senistele ja tulevastele toetajatele! Kui Sa soovid ka Loomusele käpa alla panna, siis saad püsiannetuse vormistada Loomuse kodulehel, annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” või oma internetipangas. 

Esimene kvartal oli kirju ja töökas nagu ikka. Aga selles on õnneks meile toeks meie tublid toetajad. Aga kuidas jagunesid…

Kormoranid on Eestis looduslik liik ja Eestis merealadelt ei ole ühtki kaasaegset uuringut, mis näitaks kormoranide mõju kalameeste poolt püütavate kalade “varudele”. Samas mõjutavad linnutundjate hinnangul kormoranid kohalikke kala-asurkondi  pigem positiivselt, süües väga palju jõudsalt kohalike kalade elupaiku hõivavat võõrliiki ümarmudilat. 

Palju õnne, LOOMUS! Loomus saab 30. aprillil juba 9. aastaseks. Sel puhul pisike VIKTORIIN! Kõikide osalejate vahel läheb 2. mail…

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl IDA Raadio eetris on Cärol Ott & KittleMood (Katre Kaarenperk Vanatoa), kes räägivad Loomuse julmusevabast moesõust ja julmusevabast moest üldse.

“Võttes arvesse kogu ELi ulatuslikku toetust loomadeta teadusele ja meie käsutuses olevaid muljetavaldavaid vahendeid, mis hõlmavad üha enam loomadeta teadustehnoloogiat, on ELil olemas kõik vajalikud vahendid, et tugevdada oma jõupingutusi ja püüdlusi loomadeta teadusele üleminekuks. Loodame, et Eesti ei jää pikalt ootama, vaid võtab loomkatsetevaba Eesti omalegi eesmärgiks,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

Teadusliku aruande “The Case Against Fur Factory Farming: a scientific review of animal welfare standards and ‘WelFur’ ” uuendatud versioonis rõhutatakse, et praegune regulatiivne raamistik loomade heaolu kaitsmiseks karusloomafarmides Euroopa Liidus on ebapiisav ja karusloomade heaolustandardid (WelFur) ei suuda tagada karusnaha saamiseks kasvatatavate naaritsate, rebaste ja kährikute heaolu.

Autor: Helena Saaremäel, läbib kooliprogrammi raames Loomuses kogukonnapraktikatKadrioru Saksa gümnaasium, 12. klass Üle-eelmisel nädalal korraldas Loomus munavabade munadepühade kampaania. Sellega…

Loomakaitse toetusrühma esimees on Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja aseesimees Helmen Kütt (SDE). Rühma kuuluvad Tanel Kiik (KE), Andrei Korobeinik (KE), Ester Karuse (KE), Vadim Belobrovtsev (KE), Mario Kadastik (REF), Tiit Maran (SDE).

Nüüdseks on suur osa ühiskonnast jõudnud arusaamisele, et loomkatsed praeguses ühiskonnas ei ole enam põhjendatud valik. Põhjuseid selleks on mitmeid. 

Milline võiks olla edukas Eesti? Kas eduka Eesti loovad edukad inimesed? Aga kes siis on edukas inimene ja mis motiveerib inimest olema edukas?  

Enne karistusaktsioonide elluviimist võiks riik selgeks teha, kas kormoran hoopis mitte ei kaitse meie kalavarusid?