Millest oli juttu kalapaneelis – kuidas edasi?
Seadusandjana peaks toimuma mõtteviisi muutus, et me ei koostaks seadused vaid inimeste heaoluks, vaid me peaksime nägema tervikpilti, kuidas ka kaladel ja loomadel oleks parem.
Loe Joonas Plaani ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” üleskirjutus
25. mail 2023. aastal oli Loomuse korraldatud paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”. Lühikese ettekande “Avamere kalakasvatuste võimalik keskkonnamõju” pidas Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, mida koos slaididega jagame siin: https://youtu.be/Te3xWXjCZbQ
Paneelvestlus “Kalad Eesti seadustes”
Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei…
Kas kalad on de facto inimeste omand kui loodus tervikuna on peremehetu?
Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon.
Maailmamerede reostamisest ja rüüstamisest keskkonna ja kliimamuutuse võtmes
Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.
Ülepüügist keskkonna ja kliima vaatenurgast
Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.
Kliima temaatikas on teenimatult kõrvale jäänud kalapüük
Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.
Me ei saa rääkida rohepöördest ja samas ignoreerida taimetoitu
Loomus rõhutab, et koostamisel olevasse rohepöörde tegevusplaani eelnõusse on vaja lisada taimetoit kliimamuutustuste leevendamise olulise meetmena.
Loomus kutsub erakondi vaatama loomasõbralikuma tuleviku poole
Loomad elavad maailmas inimestega koos, mitte inimeste jaoks. Just seda põhimõtet kutsub Loomus nii poliitikutel kui valijatel arvestama.
Miks räägime kaladest kui tonnidest, aga unustame indiviidid?
Enamasti räägitakse kaladest kui tonnidest, mitte indiviididest. Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus infokoordinaator Maaja Mäll kirjutab, et tegelikult ei peaks see nii siiski olema.
Farištamo Eller: kliimakriisi ei tohi vaadata ainult inimese teemana, vaid kliimamuutused mõjutavad otseselt ka loomi
Loomad inimeste juhitud maailmas rääkida ei saa ning seetõttu vajavad nad inimesi enda eest kõnelema. Sestap rääkis Loomuse liige Farištamo Eller möödunud nädalal Tallinnas toimunud üleilmsel kliimastreigil kliimakriisist loomaõiguste prisma läbi.
Annaliisa Post: oleme teistele eeskujuks ja paneme veerema loomasõbralikkuse lumepallid
Me hoolime loomadest ja tahame neile ainult head. Aga ometi ei käi meie käitumine kooskõlas nende sõnadega.
2021. aasta II kvartali ülevaade
Suvi on täies hoos ja märkamatult oleme 2021. aastaga jõudunud poole peale. Teeme väikese tagasivaate ning paneme kirja, millega Loomus viimasel kolmel kuul tegelenud on.
Maikuu uudiskiri
Karusloomafarmide keeld on käegakatsutav Keskkonnakomisjon otsustas teisipäevasel istungil, et loomakaitse- ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette karusloomafarmide keelustamise Eestis,…
Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea sipleva eluskala rookimist “Maahommikus” kohaseks
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teatas loomade eestkoste organisatsioonile Loomus edastatud arvamuses, et märtsis “Maahommikus” kajastatud saatelõik, kus näidati sipleva eluskala…
Farištamo Eller: mis oleks, kui võiksin kurvastada õnge otsa jäänud kala üle?
Mingi ajani nautisin tohutult kala ja mereande ning valisin võimalusel toidu, kuhu neid lisatud oli. Samuti olin mingi ajani veendunud,…
Aprillikuu uudiskiri
Tagasivaade viimasele kolmele kuule Päevad on järjest päikselisemad ja kätte on jõudnud kevad. Sestap on paras aeg vaadata tagasi selle…
2021. aasta I kvartali ülevaade
Päevad on järjest päikselisemad ja kätte on jõudnud kevad. Sestap on paras aeg vaadata tagasi selle aasta esimesele kvartalile Loomuses.…
5 põhjust, miks sa ei peaks toetama lõhetööstust: lõhe tõeline hind
Teisipäeval avaldasime oma sõberorganisatsiooni Compassion in World Farming julmad kaadrid Šoti lõhetööstusest. Šotimaa on suuruselt kolmas tehistingimustes kasvatatud lõhe tootja…
Parasiidid ja kõrge suremuse määr: šokeerivad paljastused maailma ühe suurima kalakasvatustööstuse telgitagustest
Šotimaa lõhetööstuse kõigi aegade suurim paljastus toob päevavalgele kalade šokeerivad kannatused, loomade heaolu käsitlevate õigusaktide rikkumised ja jahmatava suremuse määra.…
Märtsikuu uudiskiri
Loomade kasutamine tsirkuses ei ole meelelahutus Loomus liitus Eurogroup for Animalsi kampaaniaga “Stop Circus Suffering”, mille eesmärk on keelustada metsloomade…