Euroopa Komisjonile esitati ametlikult 1 502 319 allkirja, millega kutsutakse Euroopa Liitu üles keelustama lõplikult karusloomafarmid ja tehistingimustes kasvatatud loomade karusnahast tehtud toodete turuleviimine.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole. Vaata lähemalt: armastanaidata.ee/loomus.

Rääkides ükskõik millistest kahjudest ei saa lahenduseks olla elav maha lasta vaid seetõttu, et nad järgivad oma looduslikku instinkti elada.

Loomus kutsub tänasest jahiteemalisele eelkonverentsile, mis eelneb 8. loomaõiguste konverentsile “Isepäine loomaõiguslus? Liikumisesisesed ja -välised traditsioonid ja muutused”.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus taskuhäälingu Loomade Hääle eetris oli saade 8. Rahvusvahelisest loomaõiguste konverentsist (loomus.ee/konverents) “Isepäine loomaõiguslus? / Animal advocacy against the grain?” eelkonverentsist teemal jaht. Saates oli Farištamo Eller ja saatejuht Sirli Spelman. 

Kolme puu galerii ja Loomus avasid sel nädalal näituse “Karusnahka kannavad ilusad loomad, mitte ilusad inimesed!”, mille eesmärk on juhtida tähelepanu karusnahatööstusele, tutvustada üle-euroopalist algatust “Karusnahavaba Euroopa” ning kutsuda kõiki üles ütlema karusnahale “ei”.

Leedu Seimis läbis eile, 6. juunil teise lugemise eelnõu, mis keelustaks karusloomade kasvatamise ja tapmise Leedus.

Rootsi loomakaitseorganisatsioon Djurens Rätt avaldas värskes aruandes, et Rootsi naaritsakasvandused aitavad kaasa ka teiste liikide ulatuslikele kannatustele ja vähemalt 30 miljoni indiviidi surmale aastas.

Loomade Hääle saade oli IDA raadio otse-eetris 9. mail teemal 8. rahvusvaheline loomaõiguste konverents: ISEPÄINE LOOMAÕIGUSLUS?. Saates oli külas konverentsi projektijuht ja Loomuse liige Saara Mildeberg ning saadet juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller. Saadet kuula siin.

Seksuaalvahekord loomaga on praegu Eestis n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. Loomuse hinnangul tuleb loomakaitseseadust muuta nõnda, et looma suhtes lubamatu teo alla kuuluks ka looma seksuaalne väärkohtlemine.

Vaid kolm päeva on veel aega anda oma allkiri rahvaalgatusele “Keelustame Eestis zoofiilia”.

“Kõik saavad lüpsta” (“Milked”, Uus-Meremaa, 2022) on Jupiteris keskkonnakuu raames vaadatav dokumentaalfilm keskkonnaaktivistist Chris Huriwaist, kes vestles kümnete vilepuhujate ning…

Arvestades kuuendat väljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada ökosüsteemipõhist vaadet, kus kõikidel liikidel on oma roll ning üks ei…

Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon.

Teaduspõhisus eeldab vääramatut poliitilist tahet loodust hoida!Luksust loodushoidu edasi lükata enam ei ole!Uus põlevkivikaevandus on vale suund! Lugupeetud kliimaminister Kristen…

Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja lõhkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.

Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot u. 10-15 minuti pikkuse “külastuse” eest, aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla? 

Inimkond on olukorras, kus pöördumatu kahju vältimiseks mereökosüsteemidele tuleb teha järsk kannapööre kogu toidusüsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See pööre peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse lõuna inimestest sõltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures  ei tohi täiendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) põhjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.

Valides eetilised kingitused aitame tagada, et kingituste ilu ei oleks saavutatud loomade ega keskkonna kahjuks ning aitame kaasa õiglase ja säästva maailma loomisele.

Loomaõiguste konverentsil “Isepäine loomaõiguslus” 16.-18. juunil saab ülevaate liikumise ajaloost, misjärel on ettekanded jagatud ühisnimetajate järgi teemaplokkidesse nagu soorollid,  alternatiivid ja utoopiad,  religioon, privileegid ja kriitilised väljavaated, poliitika ja huvikaitse, esteetilised strateegiad, loomad ekraanil, loomakatsed ning kultuuritavad.

Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga.